tunnetust vormida võivad. Protsessi ja tagajärgede keel vähendab samuti huvi ajalooliste küsimuste ja meetodite vastu. Et vastata sotsiaalsele murele massimeedia mõju kohta poliitikale ja valitsusele, on poliitilise kommunikatsiooni uurimused eelistanud küsimusi praeguse, mitte ajaloolise ainese kohta. Hoolimata selgest ajaloo ignoreerimisest töötatakse antud valdkonnas ajalooliste narratiividega nn kasutatava minevikuga. Ajalooline narratiiv seab terminid, mille abil me räägime minevikust, ning läbi selle diskursuse määrab viisi, kuidas me näeme olevikku. Herbst, Peters ja Schudson: Ajalugu pole tõhus: enamike poliitilise kommunikatsiooni uuringute eelduseks on, et ajalugu on kui paratamatu teerada minevikust olevikku. Taibates antud teeraja põhiprotsesse, on võimalik ignoreerida ajaloosündmuste detaile. Herbsti, Petersi ja Schudsoni jaoks pole aga
väikeste inimeste lugusid seal kõrval. Kuidas nad elasid, mis roll neil ühiskonnas oli. Eeposed on tavaliselt küll lood suurtest inimesest, kuid samamoodi võib kirjeldada ajastut ja inimesi ka läbi lihtsa inimese. Suured narratiivid on seotud mnemoomikaga. Lugusid kantakse edasi suuliselt, üles kirjutama hakatakse neid siis, kui tekib hirm, et orgaaniline mälu seda enam ei suuda. Lugusid räägitakse edasi põlvest põlve, sellistel lugudel on pedagoogiline funktsioon. Suurte narratiividega antakse edasi inimlikke väärtusi ning ühiskonna- ja kultuuriväärtusi. 2. Analüüsige tekstikatket Carlo Ginzburgi raamatust ,,Juust ja vaglad. Ühe 16. sajandi möldri maailm" (ptk 15, lk 7880), mille leiate allpool eksamisse kopeerituna. Andke sellele ülevaatlik raamistus, tuginedes loengutes rakendatud kultuurilooliste tekstide analüüsi meetoditele. Käsitlege antud tekstikatke tausta, sisu ja esitust paigutage see kultuuriloolisse konteksti
ent samal ajal hüljata eelneva kunsti ideid. · Strateegiad ei ole ammendavad. Mineviku kunstimõisteid võib ka teisiti lugeda NB! Erinevused kolme strateegia vahel: · Kordamine on kunsti kui kultuuripraktika traditsiooniline 13 aspekt. · Avardamine kunsti kui kultuuripraktika evolutsiooniline aspekt. · Hülgamine on kunsti kui kultuuripraktika revolutsiooniline aspekt. IV Historitsismi kriitika 1. Esimese kunstiteose probleem 2. Probleeme narratiividega (reaalsete sündmuste kirjeldus kunsti kujul) 3. Narrativismi filosoofiline staatus 1. Esimese kunstiteose probleem Kuidas sai kunstiks esimene kunstiteos?! · Esimest kunstiteost ei saadud ju narratiivi (kunsti lugu ajaloolisest aspektist) kaudu eelneva kunstiga siduda, sest enne esimest kunstiteost/kunsti ei eksisteerinud 2. Probleeme narratiividega (reaalsete sündmuste kirjeldus kunsti kujul e. kunstiajalugu) e. probleeme kunstiajalooga.
Mõisted: loomine, esteetiline kogemus, esteetiline kavatsus Iseloomustage vähemalt kahte etteheidet esteetilisele kunstiteooriale. Mitte-esteetiline kunst Esteetiline mitte-kunst Esteetiline kogemus? Selgitage historistlikku kunstiteooriat Carrolli näitel. Küsimust "mis on kunst?" ei tule mõista kunsti defineerimise vaid tuvastamise võtmes st kuidas objektid saavad kunstiteoseks. Iseloomustage historistlike kunstiteooriatega tekkivaid probleeme. Esimese kunstiteose probleem Probleeme narratiividega: kes peab kunsti kirjeldama? Metafilosoofilist kriitikat: ei defineerita kunsti, vaid muudetakse lihtsalt teemat.
raamistikus. Ringitöödeldamine "ümbertöötlemine" leiab asset rahvusele iseloomulikus keeles, seda rahvust kandvas keeles. Keel omandab rahvuskultuurides (eriti eesti omas) määrava staatuse. 19 saj lõpuks jõuab Karl August Hermann nii kaugele, et hakkab koostama Eesti esimest entsüklopeediat. 3. Eesti kultuuri lätetest(algupärast, laenudest, kultuuri keele küsimus) Oluline silmas pidada seda, et kogu kultuurmaastik, mida meie tajume jam is on seotud lugematute legendide, narratiividega, pärimustega, sakraalse ajalooga, pärinebki esimesest aastatuhandest pKr. Vanimad põllud, mis saavad eestlaste kui talupoja rahva kujunemiseks pärinevad ka esimesest aastatuhandest. Rebala maastikukaitseala kujutab endast nende arhailiste põldude piirkonda. Pandivere kõrgustik! Kogu tänaseni vaadeldav kultuurmaastik kujuneb välja 11.-13. Sajandini. Eesti esiajaloo lõpul. Kultuurmaastiku väljakujunemise finaaliks on sakslaste invasion. Ristiretked Eesti aladele
*Esimest kunstiteost ei saadud ju narratiivi kaudu eelneva kunstiga siduda, sest enne esimest 2) Rawlsi printsiip diskrimineerib andekaid ja edukaid - miks peaks nende töö vilja jaotatama kunstiteost/kunsti ei eksisteerinud! *... < teos 1? < teos 2 < teos 3 < teos 4 < teos 5 < teos 6 kehvikutele? ... 2. Probleeme narratiividega *Kes peab narratiivi punuma ja kuidas otsustada võistlevate 3) Inimesed ei pruugi diskrimineerimisest loobuda, vaid võivad suuremat kasu lootes riskile narratiivide vahel (Levinson 1993, Lamarque 2004)? Kas narratiivid peavad tuginema minna. kunstnike tegelikele kavatsustele kunstiajaloo suhtes või mitte? Julge hundi rind on rasvane
Narratiivne KT: x on kunstiteos siis, kui see on teatavas seoses eelneva kunstiga – kunstitraditsiooniga (üksikute kunstiteoste või kunsti tegemise viisidega). Loobutakse taas kunsti defineerimisest. 8. Iseloomustage narratiivse kunstiteooriaga tekkivaid probleeme. Esimese kunstiteose probleem- Esimest kunstiteost ei saadud ju narratiivi kaudu eelneva kunstiga siduda, sest enne esimest kunstiteost/kunsti ei eksisteerinud! Probleem narratiividega- Kas narratiivid peavad tuginema kunstnike tegelikele kavatsustele kunstiajaloo suhtes või mitte? Dilemma: Kui mitte, siis võib vesta narratiive, mis lähevad kunstnike taotlustega vastuollu, mistõttu see ei näitaks milles kunsti tegemine tegelikult seisneb. Kui jah, siis on narratiividel üksnes sekundaarne roll - nad üksnes avaldavad seda, mis nagunii juba on toimumas 4. loeng: Esteetiline hoiak I 1. Võrrelge hoiaku mõistet psühholoogias/sotsioloogias ja esteetikas.
Hülgamine on kunsti kui kultuuripraktika revolutsioonilinemoodus. 12. Milles seisneb nn esimese kunstiteose etteheide ajaloolistele ehk narratiivsetele teooriatele? Kuna kõik ajaloolised teooriad on nn tagasi-viitavad ,seisavad nad vastamisi tülika küsimusega kuidas sai kunstiks esimene kunstiteos?!(Davies1997) Esimest kunstiteost ei saanud ju siduda narratiivi kaudu eelneva kunstiga, sest enne esimest kunstiteost kunsti ei eksisteerinud! 13. Milliseid probleeme võib tekkida narratiividega? Probleeme narratiividega: 1)Carrolliteooria on liiga paljulubav! Kunstnikud produtseerivad tohutult lugusid sellest, kuidas nad dekonstrueerivad kunstiajalugu jms ent kuidas eristame tõeliseid suvalistest mullidest? (Lamarque2004) 2)Kuidas otsustada teineteist välistavate narratiivide vahel? (Stecker1996) 3)Kuidas toimida "vägivaldsete" narratiivide puhul? "Kuule ,ma vaatan et sa oled siin kunsti teinud, sest ma seostan seda kunstitraditsiooniga!" 14
Kunsti defineeritakse esteetilise kogemuse mõiste kaudu. Narratiivne KT: x on kunstiteos siis, kui see on teatavas seoses eelneva kunstiga kunstitraditsiooniga. Loobutakse taas kunsti defineerimisest. 8. Iseloomustage historismiga tekkivaid probleeme. Esimene kunstiteos ajaloolised teooriad on tagasiviitavad ehk kuidas sai kunstiks esimene kunstiteos. Esimest kunstiteost ei saadud narratiivi kaudu eelneva kunstiga siduda, sest enne esimest kunsti ei eksisteerinud. Probleeme narratiividega kes peab nraatiivi punuma ja kuidas otsustada narratiivide vahel. Kas narratiivid peavad tuginema kunstike tegelikele kavatsustele kunstiajaloo suhtes või mitte? Dillema: kui mitte, siis võib vesta narratiive, mis lähevad kunstnike taotlustega vastuollu, mistõttu see ei näitaks milles kunsti tegemine seisneb. Kui jah, siis on narratiividel üknes sekundaarne roll nad ainult avaldavad seda, mis nagunii juba on toimumas. Filosoofiline teooria
kunstiteoseks. Esteetiline kunstiteooria püüab kunsti defineerida aga esteetilise kogemuse mõiste kaudu. Tähtis pole mitte seos varasemate kunstiteostega, vaid kunstniku kavatsus pakkuda oma kunstiteosega esteetilist kogemust. 8. Iseloomustage historismiga tekkivaid probleeme. 1. esimene kunstiteos – esimest kunstiteost ei saadud ju narratiivi kaudu eelneva kunstiga siduda, sest enne esimest kunstiteost ei eksisteerinud. 2. probleeme narratiividega – kes peab narratiivi punuma ja kuidas otsustada narratiivide vahel? Kas narratiivid peavad tuginema kunstnike tegelikele kavatsustele kunstiajaloo suhtes või mitte? Kui mitte, siis võib vesta narratiive, mis lähevad kunstnike taotlustega vastuolla, mistõttu see ei näitaks milles kunsti tegemine tegelikult seisneb. Kui jah, siis on narratiividel üksnes sekundaarne roll – nad üksnes
- hülgamine (revolutsiooniline aspekt). Eelnenud kunsti tegemise viiside suhtes. Tavaliselt heidetakse kõrvale vahetute eelkäijate väärtused ja väärtustatakse kaugemat kunstitraditsiooni. Nt ekspressionistid taunisid realismi ja tunnustasid keskaegset kunsti. Narrativismi kriitikat: - Esimese kunstiteose probleem: kuidas sai kunstiks esimene kunstiteos? Esimest kunstiteost ei saanud ju narratiivi kaudu eelneva kunstiga siduda - Probleeme narratiividega: 1)Carrolli teooria on liiga paljulubav 2)kuidas otsustada teineteist välistavate narratiivide vahel? 3)kuidas toimida „vägivaldsete“ narratiivide puhul? kas keegi teine tohib minu teost kunstitraditsiooniga siduda?
katsealused ainult demonstratiivi see. Täpsustava asukoha määrajana lisati proadverbe siin, siit, seal või sealt. Pildinarratiiv Võrreldes lastega kasutavad täiskasvanud määratlejaid rohkem juba varem mainitud referendile viitamiseks. Kui laste juttudes kasutati määratlejaid peamiselt just esimeste mainimiste korral, siis täiskasvanud lisavad määratleja pigem NP-le, mille referent on juba teada või mis on saadaval. Võrreldes laste narratiividega olid täiskasvanute omad ligi poole võrra pikemad. Terminid ja nimed (lisaks eelpool paksus kirjas olnutele): süllogism - Süllogismi mõiste tuleb kreeka keelest syllogismos ja tähendab järeldus.Süllogismi kui loogilise mõttetehnika võttis esimesena kasutusele Aristoteles. metafoor- on kõnekujund, troop, mille käigus kantakse ühe nähtuse või objekti omadused või tunnused
Erinevad uurimused toovad esile, et alakõnega laste jutustused on eakohase kõnearenguga laste jutustustest lühemad nii kogupikkuselt (Botting, 2002) kui ka lausungite keskmise pikkuse osas (Soodla jt, 2010; Teiter, 2010; Soodla, 2011). Nende jutustused sisaldavad vähem liitlauseid, rohkem morfoloogilisi, grammatilisi ja süntaktilisi vigu (Soodla jt, 2010; Teiter, 2010; Soodla, 2011). Vormiline sidusus on võrreldes eakohase kõnearenguga laste narratiividega väiksem ja viitesuhete võrgustiku kasutamise adekvaatsuse adekvaatsus madalamal tasemel (Teiter, 2010; Mäesaar, 2010). Swanson jt (2005) tõdevad oma uurimuses, et lapsed, kellel on esinenud Tekstiloomeoskuse õpetamine 11 kõnearengu probleeme koolieelses eas, võivad vajada sekkumist, mis keskendub nende narratiivsete oskuste arendamisele. Laste oskus sidusalt ja loogilises järjestuses oma
maailma olemasolu, harjumuspäratut kirjutamise tehnikat. Eesti nüüdiskirjandus Janek Kraavi Tekstide hüplikkus, fragmentaarsus See iseloomustab ennekõike Ehlvesti pikemaid jutte. See tähendab, et kindlasti nende pikemate tekstide puhul pole tegemist klassikaliste narratiividega, vaid seostub hoopis teistsuguste loo utustamise skeemidega. Nt romaan ,,Ikka veel Bagdadis" siin on kasutatud fragmentide montaazi. Siin on üks lugu, mis on paljude erinevate lugude kildudest koosnev. Süzee on vaevu märgatav. Kui alguses on see mingisugune loogiline areng kuidagi märgatav, siis ühel hetkel lõigatakse see kõik katki ja räägitakse äkitselt kümmekond lehekülge minigt muud lugu. Niimoodi seda rahulikku loo jutustamist kogu aeg häiritakse ja see ei lihtsusta
mitteusaldusväärne jutustaja. B. Uspenski Kompositsioonipoeetika 1961: vaatepunkti mõistel on mitu tähendust: 1) ruumiline, 2) psühholoogiline, 3) ideoloogiline kirjeldab hinnanguid, väärtusi ja hoiakuid; 4) fraseoloogiline ehk leksikaalne, tegelase kõnemaneeris väljenduvad hinnangud. G. Genette Figuurid, uuris jutustajate tüüpe ja narratiivi tasandeid. Diegesis: autori väljamõeldud kujuteldav maailm. Alates 1960/70.aa-test tegeleb narratoloogia suuliste narratiividega, tähelepanu nihkub jutustuse kontekstile. Labov: kriisinarratiividele on omane jäigem ja püsivam struktuur. Suuline jutustus koosneb vähemalt kuuest elemendist: 1) millest jutustatakse, 2) orientatsioon: tegelane, aeg ja ruum, kes, kus, millal; 3) lisategevus; 4) hinnang; 5) tulemus; 6) coda: jutustuse suhestatus käesoleva olukorraga. USA sotsionarratoloogid on uurinud jutustamise traditsioone lokaalsetes kultuurides.
Käsitleme Carrolli narrativismi (Carroll 1988). Historismi kriitika 1. Esimese kunstiteose probleem: Kuna kõik ajaloolised teooriad on nn tagasiviitavad, seisavad nad vastamisi tülika küsimusega kuidas sai kunstiks esimene kunstiteos?! (Davies 1997) Esimest kunstiteost ei saadud ju narratiivi kaudu eelneva kunstiga siduda, sest enne esimest kunstiteost/kunsti ei eksisteerinud! ... < teos 1? < teos 2 < teos 3 < teos 4 < teos 5 < teos 6 ... 2. Probleeme narratiividega: Kes peab narratiivi punuma ja kuidas otsustada võistlevate narratiivide vahel (Levinson 1993, Lamarque 2004)? Kas narratiivid peavad tuginema kunstnike tegelikele kavatsustele kunstiajaloo suhtes või mitte? Dilemma: Kui mitte, siis võib vesta narratiive, mis lähevad kunstnike taotlustega vastuollu,mistõttu see ei näitaks milles kunsti tegemine tegelikult seisneb. Kui jah, siis on narratiividel üksnes sekundaarne roll - nad üksnes avaldavad seda,
annaabi.ee 
