maanteede ja karjalautade ümbrusest; rannakaljudelt eriti aga lindude ,,istumiskividelt", mida on lämmastikurikkalt väetatud; inimtekkelistelt substraatidelt betoonpostidelt, eterniitkatustelt, majaseintelt. [5] 4.2.3. Peen narmassamblik · Talluse pikkus: kuni 30 cm · Viljakehad: esinevad väga harva · Substraat: okas- ja lehtpuude koorel, puidul, harva kividel · Mõned liigid on väga tavalised kõikjal Eestis. Narmassamblikke on Eestis teada kümmekond, neist kaks peen narmassamblik (Bryoria capillaris) ja pruunikas narmassamblik (Bryoria fuscescens) esinevad meil väga sageli. Tihti aetakse narmassamblikke segi habesamblikega, kuna mõlemal on põõsjas, rippuv, peenikestest harudest koosnev ja habet meenutav tallus. Nimetatud perekondade eristamine on lihtne kahe tunnuse abil. Esiteks, habesamblikud on alati ühetaolist valkjaskollast värvi,
annaabi.ee 
