kuritegevusega ning selle peatamiseks on loodud Brasiilia sõjaväepolitsei BOPE. BOPE tegutseb jõhkralt ning halastamatult, et vähendada kuritegevuse hulka Rio põhja-osas. Peamiseks probleemiks on narkokaubanud ning narkomaania. Kuna Rio põhjaosas on tohutu vaesus, inimesed elavad väga habades tingimustest ja haridus on kõigile kättesaamatu ja töökohtade arv napib, selletõttu otsivad inimesed kergema tee ning usuvad, et narkokaubanud on see õige. Tuhanded narkokaubitsejad on just leidnud kodu Rios. See rikub tuhandeid elusi ning BOPE üritab seda peatada Mina isiklikult arvan, et BOPE on natukene liiga julm. Öeldakse, et neid ei huvita, kes ette jääb kas süütu või süüdi, hävitada tuleb kõik. Paljud tublid inimesed on saanud surma just tänu narkodiilerite ja BOPE tulevahetuse käigus ning inimesed põgenevad koheselt, kui BOPE märkavad. Samad on arusaavad nende jõhker käitumismall. Rios on narkokaubanud tohutult suur ning leebelt
aladel. Põliseid portugallasi on Guinea-Bissaus väga väike protsent. Samuti on seal ka väga tilluke hiinlaste elanikkond. Majandus Guinea-Bissau sisemajanduse kogutoodang ühe inimese kohta on maailmas üks madalamaid. Rohkem kui kaks kolmandikku populatsioonist elab vaesuses. Majandus sõltub põhiliselt maaharimisele: põhiliselt eksporditakse kala, kasupähkleid (e. india pähkleid) ja maapähkleid. 2005. aasta paiku hakkasid narkokaubitsejad Guinea- Bissaud koos mitme teise Lääne-Aafrika naaberrahvustega kasutama ümberlastimise punktina, et importida Euroopasse kokaiini. Põnevaid fakte 4o% Guinea-Bissaus elavatest inimestest on muslimid. Guinea-Bissau on ainult 37 aastat vana, riik sai Portugalist iseseisvaks 1974. aastal. Guinea-Bissau valuuta on Aafrika frank(XFO). Üks ühendriikide dollar maksab umbes 460 XFO'd. Endine president Vieira ja tema rivaal sõjaväeülem Wai tapeti mõlemad jaanuaris 2009.
rahanduspoliitikast ja ka seda, et riigieelarve ei olnud defitsiidis. Praegu kujutatakse Eestit kohutava majandusolukorraga riigina. Eesti pannakse ühte panna Islandiga. Arvatakse, et Eesti devalveerib krooni. Eesti põhiprobleemid seisnevad selles, et import ületab ekspordi ja ka see, et inimesed laenasid liigselt. Eesti elanike laenukoormus ületas riigieelarve suuruse. Eesti on tuntud kui narkokaubanduse transiitmaa. Narkootikumid jõuavad Venemaalt Eestisse. Eesti narkokaubitsejad vahendavad uimastid nii Põhjamaadesse kui ka mujale Euroopasse. Kui Eesti liituks Schengeniga, siis muutuks narkotransiit veel lihtsamaks. Pidevalt jääb vahele Eestist pärit narkokullerid. Erinevalt Eestist on karistused mujal maailmas väga karmid. Näiteks Tais võib narkokuller ehk ,,muul" suure koguse narkootikumidega vahele jäädes saada ka surmanuhtluse. Paljud inimesed teavad Eestit kui maad, kus elab palju ilusaid ka kergemeelseid naisi. Eestit
Narkootikumide valdkonnas pole midagi sellist Eestis toimunud ega ole ka lähiajal plaanis. Päritolu . Tai maal on narkootikumid absoluutselt keelatud. Selle probleemi ajalugu ulatub kuuekümnendatesse aastatesse. Siis veel, jah, oli Tai, nagu ka mitmed teised Kagu-Aasia maad, tuntud või teatud kui... teadagi. "Kuldne kolmnurk" jne. Yaba (amfetamiini) tablette müüdi isegi bensiinijaamades, et kaugsõidujuhid ärkvel saaksid püsida. Alles 1970. aastal keelati see ära. "Narkokaubitsejad ei halasta meie lastele. Ja meie ei halasta neile." teatas Tai peaminister. Väärteod ja kuriteod Seadustes sätestatud narkosüüteod on jagatud kaheks: väärteod (väiksema ühiskonnaohtlikkusega süüteod); kuriteod (kriminaalmenetluse korras menetletavad teod). Millised etapid sellele eelnevad? Sõltuvusele eelnevad uimasti proovimine, tarvitamine ning kuritarvitamine. Proovimine tähendab uimastiga eksperimenteerimist: inimene tarvitab uimastit üsna
,,puhtaks" rahaks. Ilma seda tegemata juhataks ,,räpase raha" kasutamine ametivõimud kriminaalse tegevuseni ning kogu teenitud tulu konfiskeeritaks. Kui ,,räpane" raha ükskord juba ametivõimude jaoks on muutunud raskesti tuvastatavaks, pole vaja pesijal enam muretseda. Ühest riigist teise paigutamine on vaid üks moodus paljudest, kuidas saab raha pesta. Tüüpilised kriminaalid, kes harrastavad rahapesu, on narkokaubitsejad, korrumpeerunud poliitikud, riigiametnikud, gängsterid, terroristid ja petturid. Narkokaubitsejatel on suur vajadus headele rahapesusüsteemidele, kuna nad tegelevad eranditult ainult sularahas, mis aga põhjustab igasuguseid logistilisi probleeme. Suured kogused sularaha mitte ainult tõmba ametivõimude tähelepanu, vaid on ka väga rasked. Näiteks, 1 miljoni väärtuses kokaiini kaalub ligikaudu 20 kilogrammi, kusjuures üks miljon dollarit kaalub 116 kilogrammi.