Nanokäsna eellugu Viirusvastane teraapia Antiseerumid Monokloonsed antikehad Madalmolekulaarsed (small-molecule) inhibiitorid Molekulaarjäljendatud polümerid EESMÄRK: kinni püüda mürkide molekulaarsed struktuurid Nanokäsna leiutajad UC San Diego Jacobs School of Engineering Liangfang Zhang nanotehnoloogia professor Mis on nanokäsn? NANOKÄSN ON BIOMIMIKAALNE vahend, mis toimib mürgi peibutisena elusorganismis Millest nanokäsn koosneb? KOOSTIS: Polümeersetest nanoosakestest kest Pakitud erütrotsüütide rakumembraani segmentidesse d=85 nm Nanokäsna "valmistamine" 1. Võetakse väike kogus verd 2. Tsenrifuugitakse 3. Pannakse lahusesse, mistõttu erütrotsüüdid paisuvad ja lõhkevad rakumembraanid 4. Segatakse pallikujuliste nanopartiklitega, seejärel RBC membraanidega Huvitavad faktid: -. 1 rakumembraan=tuhanded nanokäsnad -. Nanokäsn on 3000x väiksem erütrotsüütidest PFTs Pore-Forming Toxins
See on teaduse ja tehnoloogia haru, mis tegeleb materjalide, struktuuride ja süsteemide valmistamise ja uurimisega, mille vähemalt üks mõõde on iseloomustatav nanomeetrilises pikkusskaalas. Nanotehnoloogia elemente juurutatakse tavapärastes tootmistehnoloogiates väga mitmetes erinevates valdkondades. Olgu selleks siis süsinik nanotorude lisamine paljudesse tavamaterjalidesse või keemiatööstuse efektiivsuse suurendamine nanoosakestest katalüsaatorite abil. Nanotehnoloogiat peetakse peamiseks tuleviku kõrgtehnoloogilise tööstuse aluseks(2). Nanotehnoloogia kiire rakendamise peamiseks takistuseks on taskukohase tehnoloogia puudumine, millega saaks valmistada nanostruktuure. On olemas palju erinevaid potentsiaalseid mooduseid, mida uuritakse, kuid ühist seisukohta pole veel leitud. Tänapäeval kasutusel olev fotolitograafia (nanotehnoloogia haru, mis tegeleb nanoelektroonika
räni. Puhas räni aurustub kiiresti ning samas hakkab kohe ja kiiresti jahtuma [2] [3]. John Abrahamson ja James Dinniss tekitasid laboris ühe pisikese välgulöögi, mis oli umbes 20 kilovoldise pingega. See välgunool lõi alusele asetatud pinnaseproovi. Sellest pisikesest tabamusest piisas, et tekitada puhast räni. Aurustunud räni aga koguti kokku ühele klaasfiibrile ning saaduid näidiseid uuriti mikroskoopiliselt. Tuli välja see, et aurustunud ning kiirelt jahtunud räni moodustas nanoosakestest pikki kette. Nende kettide läbimõõt oli umbes 100 nanomeetrit, kuid pikkuselt olid need kümneid mikromeetreid. Uurides ei täheldatud mingit helendust ning kui suurendati välgulöögi võimsust, siis tulemuseks oli ainult pinnaseproovi plahvatuslik laiali lendamine. Abrahamson ja Dinniss uskusid endiselt, et kera välgu moodustavad just täpselt sellised räni nanoosakestest koosnevad ketid. Ilmselt on teatud tingimustel võimalik, et ketid kasvavad pikemaks
annaabi.ee 
