2.9 Transistor Transistor (ingl transfer üle kandma + resistor takisti) on kolme või enama väljaviiguga pooljuhtseadis, mida kasutatakse elektrisignaalide tekitamiseks, võimendamiseks ja muundamiseks. Transistori abil saab ühe elektrisignaali abil juhtida ehk tüürida teist elektrisignaali. Transistorid on kasutusel peaaegu kõikides elektroonikaseadmetes. Arvuti erinevates osades, eriti protsessorites, on ta põhiliseks komponendiks. Nende suurus varieerub mõnekümnest nanomeetrist (kõrgtehnoloogilised kiibid) mõne sentimeetrini (võimendid). 2.10 Pinge Pinge ehk elektriline pinge on füüsikas ja elektrotehnikas kasutatav füüsikaline suurus, mis iseloomustab kahe punkti vahelist elektrivälja tugevuse erinevust ning määrab ära kui palju tööd tuleb teha laengu ümberpaigutamiseks ühest punktist teise. Pinge mõiste võttis 1776. aastal kasutusele inglise füüsik Henry Cavendish, kes uuris elektri nähtusi ja elektrilaengute jagunemist
esinevaid ühendeid, kõrvutades mõõtetulemusi juba andmebaaside olevate andmetega. 71. Millise valemiga kirjeldatakse röntgenkiirte difraktsiooni? Teravmikroskoopia 72. Kas objekti paksus on oluline STM meetodiga aine uurimisel? Jah, SEM nõuab objektilt suurt massikontrasti ja lahutusvõimest ei piisa pinna üksikute aatomite eristamiseks 73. Kui suur on AFM teraviku ots? Teraviku otsa raadius on alates mõnest nanomeetrist kuni 10-te nanomeetriteni. 74. Loetlege STM tehnika puudused. · Metallteraviku tipu valmistamise keerukus, selle materjali ja struktuuri mõju mõõtmistulemustele pole täpselt teada, · Töötamine aatomlahutusel ei ole tavapärane protseduur, · STM ei saa skaneerida väikesi vahemikke suuremate osakeste vahel, tekkiva moonutuse tõttu näivad osakesed suurematena: · STM meetod ei ole tundlik keemilise koostise suhtes. 75. Mis on konstantse voolu reziim?
· Tähtede ja numbrite kombinatsioon Saab nii ainet või materjali kui ka nende koostist identifitseerida vastavate käsiraamatute või interneti otsingumootorite abil · Nomenklatuursed nimetused. Standardiseeritud on puhaste ainete nimetused. Nimetused on välja töötatud organisatsiooni JUPAC poolt. · Pildid 3. Kolloidsüsteemideks on näiteks aerosoolid, agrokemikaalid, tsement, värv. Kolloidkeemia käsitleb süsteeme, mille ühe komponendi mõõtmed jäävad vahemikku nanomeetrist mikromeetrini. Seega moodustavad selle süsteemi molekulid. Klassifikatsioon: a. Kolloidsed dispersioonid termod. ebastabiilsed, pinna kõrge vabaenergia, pöördumatud b. Makromolekulaarsete ainete lahused termod. stabiilsed, pöörduvad c. Kolloidide assotsiatsioon termod. stabiilsed Valmistamine: a. Kondenseerimine aatomite, molekulide, ioonide liitmine agregaatideks b. Dispergeerimine suuremate osakeste pihustamine väiksemateks.
zelatiin, tarretis, vahtpolüstürool, pimsskivi Näide: kuldklaas silikageel, opaal 2. Mille alusel klassifitseeritakse kolloidsüsteeme? Kolloidsüsteemideks on näiteks aerosoolid, agrokemikaalid, tsement, värv. Kolloidkeemia käsitleb süsteeme, mille ühe komponendi mõõtmed jäävad vahemikku nanomeetrist mikromeetrini. Seega moodustavad selle süsteemi molekulid. Klassifikatsioon: a. Kolloidsed dispersioonid termod. ebastabiilsed, pinna kõrge vabaenergia, pöördumatud b. Makromolekulaarsete ainete lahused termod. stabiilsed, pöörduvad c. Kolloidide assotsiatsioon termod. stabiilsed 3. Milliseid meetodeid kasutatakse kolloidsüsteemide valmistamiseks? Valmistamine: a. Kondenseerimine aatomite, molekulide, ioonide liitmine agregaatideks b
niiskusesisaldusest; tuhasisalduse suurenedes suureneb ka hüdraatvee osakaal. Seotud ehk kolloidne ja adsorptsioonniiskus Kaevandatavad kütused on kapillaarpoorsed kolloidsed kehad. Niiskus on sel juhul seotud molekulidevaheliste jõududega ning see asub nii nende kehade pinnal kui ka mahus. Kapillaarniiskus Kaevandatavate kütuste poorne struktuur koosneb keerukast pragude, kanalite, tühimike süsteemist, milles kõik omavad erinevaid mõõtmeid mõnest nanomeetrist kuni millimeetri osadeni,neid õõnsusi nimetatakse poorideks. Küllaltki väikesed poorid võivad täituda veega nn kapillaarse kondensatsiooni tagajärjel. Kapillaarse kondensatsiooni põhjuseks on auru alandatud tasakaalurõhk vedeliku kõverpinnalisel tasapinnal nähtus, mis on tuntud termodünaamikast. Kütuse mineraalosa ja tuhk Kütuse mineraal- ehk mitteorgaaniliseks osaks nimetatakse kütuses sisalduvat algainet, milles koldeprotsessis tekivad tuhk ja räbu
Kuid 1905.a. Einstein tõestas kvantide reaalsuse fotoefekti seletades. Hiljem on selgunud, et footon saab eksisteerida ainult liikudes ning siis on selle energia ja mass ekvivalentsed (samaväärsed). See tähendab, et neid ei saa eristada. Kehtib seos E = mc2. Kvantide maailmas (mikromaailmas) ilmnesid hoopis teistsugused seadused kui makromaailmas. Mikromaailmaks nimetame ruumi, kus liiguvad osakesed, mille mõõtmed on väiksemad 1 nanomeetrist (aatomite mõõtmed on tavaliselt mõned kümnendikud nanomeetrist). Näiteks pole mikromaailmas osakestel kindlat trajektoori, vastastikmõjus saavad osakesed omada ainult kindlaid, täisarvudega määratud energiaid, jms. Klassikalises mehaanikas on võimalik välja arvutada keha asukoht, kui on teada keha mass ja talle mõjuv jõud ( N II S). Kui on ühemõõtmeline juht, siis F = ma. Kiirus v = dx/dt; a = dv/dt = d2x/dt2. Siit saame F = m d2x/dt2.
annaabi.ee 
