Milvi Panga Keedusool mitmekordistab arvuti kõvaketta ruumi Singapuri teadlased avastasid viisi, kuidas keedusoola abil praeguseid arvuti kõvaketta mahtusid kuuekordistada. Põhimõtteliselt näeb kõvaketas seest välja nagu pisike grammofon, ülestikku asetatud pöörlevate jäikade ketaste ja nende vahele liikuvate lugemispeadega ja kirjutamispeadega. Kettad ise on kas metallist või klaasist ning kaetud üliõhukese ferromagneetilise kihiga, mis on umbes seitsme nanomeetrise läbimõõduga. Iga bait (sisaldab 8 järjestatud informatsiooni põhiühikut ehk bitti) on talletatud tavaliselt 60-80 terakesest koosnevasse magnetiseeritud ,,rakku". Kui magnetväli on suunatud ühte suunda salvestatakse 1 ning vastupidisel olukorral 0. Uuematel kõvaketastel on andmete salvestamistihedus kuni 500 gigabitti ruuttolli (6,25 ruutsentimeetri) kohta, vahendab Novaator. Singapuri materjaliuuringute instituudi teadlane Joel Yang tuli aga mõttele
kontrollida. Näiteks tehakse tänapäeva autotööstuses 70-80% autokere keevitusoperatsioone robotlaseragregaatitel. Laserite tulevik Lisaks kasutatakse lasereid veel meelelahutuses, sõjatehnikas, ehituses, valveseadmetes bioloogias ja keemias. Tulevikus areneb lasertehnoloogia arvatavasti veel kaugemale. Tõenäoliselt luuakse järgmise kümnendi jooksul laserid, mis tekitavad kõigest ühe nanomeetrise läbimõõduga laserkiire, mis on umbes ühe väikese molekuli läbimõõduks. Selliste laserkiirte kasutamine avab uued võimalused üliväikeste objektide, näiteks DNA molekuli, mikroskoopiliseks uurimiseks. Ka andmesalvestustihedus ületab praeguse mitme suurusjärgu võrra. Gigabaitide asemel mõõdetakse kõvaketaste suurust petabaitides. Thomas M. Baer Stanfordi fotoonikakeskusest ja Nicholas P. Bigelow Rochesteri
aevastades tuleks suu katta pigem varruka kui peopesaga. Sealiha söömine seagrippi haigestumist ei põhjusta. [3] Eestis on tervisekaitseinspektsiooni nakkushaiguste laboris registreeritud 774 uue gripi haigusjuhtu. Kokku on Eestis uude grippi surnud 21 inimest. [5] Joonis 1. Näeme elektronmikroskoobi pilti H1N1 gripi viirusest, mis on pildistatud CDC Gripi Laboris. Viirused on 80-120 nanomeetrise läbimõõduga. [17] Joonis 1. H1N1 gripiviirus. [17] Seagripi viirus on levinud kõikidesse sigade populatsioonidesse üle terve maailma. Viirus levik sigadelt inimesele ei ole alati üldine ja ei vii alati inimese haigestumiseni grippi (sellel juhul piisab ainult antikehade tootmisest verre ). Kui see ei põhjusta inimese haigestumist, nimetatakse seda zoonootiliseks sigade katkuks. Inimeste regulaarsel kokkupuutel sigadega on suurem oht haigestuda seagrippi. [7] 20
automatiseeritavad ja neid saab kergemini arvutitega kontrollida. Näiteks tehakse tänapäeva autotööstuses 70-80% autokere keevitusoperatsioone robotlaseragregaatitel. [5] 5.4 Kasutus tulevikus Lisaks kasutatakse lasereid veel meelelahutuses, sõjatehnikas, ehituses, valveseadmetes bioloogias ja keemias. Tulevikus areneb lasertehnoloogia arvatavasti veel kaugemale. Tõenäoliselt luuakse järgmise kümnendi jooksul laserid, mis tekitavad kõigest ühe nanomeetrise läbimõõduga laserkiire, mis on umbes ühe väikese molekuli läbimõõduks. Selliste laserkiirte kasutamine avab uued võimalused üliväikeste objektide, näiteks DNA molekuli, mikroskoopiliseks uurimiseks. Ka andmesalvestustihedus ületab praeguse mitme suurusjärgu võrra. Gigabaitide asemel mõõdetakse kõvaketaste suurust petabaitides. [5] 6 KOKKUVÕTE Enne referaadi koostamist teadsin väga umbmääraselt midagi laseri kohta. Teadsin, et
minema klaasi sisse. Selle tulemusena aga suureneb klaasi läbilaskvus ja objektiiv "näeb paremini". See, nn. selgendatud optika (e. sinine optika) on fotograafias, eriti aga binoklite juures, üsna levinud. Ja veel üks interferentsi rakendus - kauguste mõõtmine interferomeetritega. Peegeldavate pindade korral on interferentsimaksimumide vahe pool lainepikkust ja see lubab mõõta pinna kaugust (või täpsust) vähem kui 10 nanomeetrise veaga. Fresnel'i tsoonid. Oli ta kuidas oli, igatahes tekkis Fresnelil geniaalne mõte jagada lainefront tsoonideks. Et kõik frondi punktid on samas faasis, pole vaja arvestada laine poolt allikast frondini läbitud teed. Jääb ainult tee frondilt kuni vaatluspunktini. Kui nüüd ühendada geomeetriliselt need lainefrondi punktid, mille kaugus vaatluspunktist on , saame pinna, mille kõik punktid üksteise kiirgust võimendavad. Summaarne kiirgus on
annaabi.ee 
