muuta meie elu kiiremaks, kuid samas kasutades ära meie ruumi minimaalselt. Elektroonika- ja andmetööstuses peetaksegi nanotehnoloogia rakendamise lähimateks eesmärkideks veelgi väiksemaid transistore, mis toovad endaga kaasa veelgi suuremaid protsessorite kiiruseid, veelgi tihedamat infosalvestust, veelgi väiksemaid arvuteid jne. Kuid samuti ei ole välistatud ka täiesti uutel põhimõtetel töötavad süsteemid, sest nanomeetriliste mõõtmete juures hakkavad ilmnema väga paljud uued nähtused (nt. Kvantefekt) Teistes valdkondades on üldistamine pisut keerulisem, aga ühiseks jooneks võib lugeda püüdu areneda ressursside vähendamise ja protsesside efektiivsuse tõstmise suunas. On ju selge, et palju kasulikum on näiteks viia ravim otse haige raku juurde kui jääda lootma statistilisele tõenäosusele ja kogu organism ravimiga üle ujutada(3). Seega võib öelda ka, et nanotehnoloogia leiab kasutusala
Massi ja energia jäävuse seadused on uues füüsikas massi ja energia ekvalentsuse tõttu liitunud üheks jäävusseaduseks. Kõrvuti sellega on oluliseks saanud mõningad uued jäävusseadused, eriti elementaarosakeste füüsikas.(1) 3 1.FÜÜSIKA JAGUNEMINE Käsitlusobjektide järgi jaguneb füüsika laias laastus mikro- ja makrofüüsikaks. Mikrofüüsika (tegeleb nanomeetriliste objektidega elementaarosakeste, aatomituumade, aatomite ja molekulidega, makrofüüsika makroskoopiliste kehadega, mis on uurija/inimesega lähedast mõõtu ja silmaga nähtavad. Mikrofüüsika on olemuselt kvantfüüsika. Kvantfüüsikale on iseloomulik tema objektide pidetus, diskreetsus (nt aatomi energiatasemed) ning dualism (kahetisus): nähtuste mõned aspektid kirjelduvad adekvaatsemalt osakestepildis, teised jälle lainepildis