Eritingimustel ei moodustu alusele kile, vaid tillukeste, nanomõõtmeliste punktide kogu. Ehk nagu füüsikud ütlevad, kvantpunktansamblid. Laservälked suudavad tekitada ka teemanti sarnaseid kilesid. Selleks pole vaja muud, kui üht väikest vaakumõliga täidetud katserakku. Kui sellest laservälked läbi kihutada, õli justkui söestub ja lendab aluspinnale. Nii lihtne nanokilede tegemine siiski pole. Iga aine nõuab oma lähenemist. Iga lähenemine kannatust. Nanomaterjalide välja töötamisel on seetõttu võimalusi ka väiksematel teadusasutustel. Kokkuvõte Saanud teada referaadi teema, olin asjast väga huvitunud. Hakkasin õhinaga materjale otsima. Teadsin, et materjali on palju, kuid ei osanud arvata, et kõik on nii ühe teemalised, eriti Internetis. Otsingumootor andis väga palju vastuseid ja nende läbi vaatamine võttis väga palju aega. Samas oli korduvat ja mõttetut materjali suhteliselt palju
on üks miljardik meetrit, 100 nm on üks kümnele tuhandikule millimeetrile, seega ligi 500 korda õhem kui inimjuus. Aine manipulatsioon sellisel tasandil ei ole üksnes ühe tehnoloogilise teadusala prerogatiiv - nanotehnoloogia on igakülgselt interdistsiplinaarne ning selle rakendused on sageli juba olemasolevate tehnoloogiate tulem.6 Seega on nanotehnoloogia kompleksne erialadevaheline teadus, sisaldades endas nanokeemiat, nanofüüsikat, nanomaterjalide teadust, nanoelektroonikat (optoelektroonika ja 2 V. Pokropivny, R. Lohmus, I. Hussainova, A. Pokropivny, S. Vlassov et al. Introduction to nanomaterials and nanotechnology. University of Tartu, 2007, lk 9. 3 M. Schellekens. Patenting Nanotechnology in Europe: Making a Good Start? An Anlalysis of Issues in Law and Regulatsion - The Journal of World Intellecutal Property. 2010, 1(13), lk 47. 4 Edaspidi kasutatakse inglise keelset lühendit EPO (ingl k European Patent Office). 5
Nanomaterjalid 18. Nanomaterjalid. Võivad olla metallid, keraamika, polümeerid ja komposiidid. Nanomaterjalid on keemilised ained või materjalid, mida toodetakse ja kasutatakse väga väikeste osakestena, mille läbimõõt vähemalt ühes suunas on 1–100 nm. Ei eristata keemilise koostise, vaid suuruse järgi. Nanomaterjalidel on samade, kuid muu osakesesuurusega materjalidega võrreldes ainulaadsed ja tugevamini väljendunud iseloomulikud omadused. Nanomaterjalide füüsikalis-keemilised omadused võivad seega erineda massiivse või suuremate osakestena esineva materjali omadustest. Kõrge keemiline reatsioonivõime. (süsinikunanotorud, nanokomposiidid tennisepallides) 19. Kemikaal-definitsioon. Kemikaal - kindla puhtusastmega keemiatoode, mida kasutatakse laboratoorsel või tööstuslikul otstarbel. Kemikaal võib olla nii liht-, liitaine kui ka ainete segu. Päritolu: looduslik või toodetud.
annaabi.ee 
