Elektrolüüs
Pooljuht on aine või element, mille elektrijuhtivus on halvem kui elektrijuhil ja
parem kui dielektrikul. Pooljuhtide erijuhtivus toatemperatuuril σ = 106...10–8
S/m. Pooljuhtide hulka kuuluvad mõned lihtained (räni, germaanium, seleen,
telluur, arseen, fosfor ja teised), palju oksiide, sulfiide, seleniide ja telluriide,
mõned sulamid, paljud mineraalid jm. Arendatakse ka pooljuht-nanokristalle
(näiteks tuum-kest-struktuuriga pooljuht-nanokristallid). Pooljuhid on enamasti
kristallstruktuuriga ained, s.t nende aatomid või molekulid paiknevad kindla korra
kohaselt, moodustades kristallivõre. Pooljuhid on väga tundlikud välismõjude ja
lisandite suhtes. Iseloomulik on elektrijuhtivuse järsk suurenemine temperatuuri
kasvades, samuti võõraine aatomite mõjul.
Puhtas pooljuhis on vabade elektronide arv võrdne aukude arvuga, sest
kovalentsideme katkemisel moodustuvad paarikaupa üks vaba elektron ja auk.
annaabi.ee 
