poolvend Fjodor Aleksejevits ( .). Peeteril oli lapsena palju igasuguseid riideid ja mänguasju. Pille lõhkus ta pidevalt, et aru saada, kust hääl tuleb. Kaheaastasel Peeteril oli oma väike ilus tõld, mille ette oli rakendatud neli väikest hobust. Kõrval käis neli kääbust, üks kääbus sõitis taga tillukesel hobusel. Peeter armastas mängida sõda. Ta õppis kiiresti lugema ja kirjutama. Peeteri õpetaja Zotov tutvustas talle Venemaa ajalugu. Õpetamisel kasutati naljapiltidega raamatuid, mille järgi sai tundma õppida näiteks tuntud ehitisi, linnu, laevu, ajaloosündmusi ja astronoomilisi nähtusi. Peeter oli väga õpihimuline. Ta tahtis ise samuti ehitada linnu ja laevu, juhtida vägesid, vallutada kindlusi ja sõita merd. Tsaariks sai Peeter 10 aastaselt. Peetri vanema õe Sofja rahutuste juhtimise ajal jäi ta õppimine katki. Õpetaja Zotov võeti temalt ära ja uut õpetajat ta ei saanud. Peeter veetis oma eakaaslastega aega ilma asjaliku tegevuseta
püstolid, karabiinid, saablid ja trummid. Kolmeaastaselt hakkas ta polkovnikuna juhatama polku, mille moodustasid aadlike lapsed, kes olid tema eakaaslased. Selle polgu väljaõppe ja distsipliini eest oli määratud hoolitsema sotlane Paul Menesius. See oli üks esimesi välismaalasi, keda Peeter tundis. 12. märtsil 1677 määrati Peetri õpetajaks djakk Nikita Moissejevits Zotov. Peeter õppis kiiresti lugema ja kirjutama. Zotov tutvustas talle Venemaa ajalugu. Õpetamisel kasutati naljapiltidega raamatuid, mille järgi sai tundma õppida näiteks tuntud ehitisi, linnu, laevu, ajaloosündmusi ja astronoomilisi nähtusi. Peeter oli väga õpihimuline. Ta tahtis piltidel olevaid asju ise näha, samuti ise ehitada linnu ja laevu, juhtida vägesid, vallutada kindlusi ja sõita merd. Sel ajal viibis ta enamasti emaga Preobrazenskoje külas. Sofja valitsemise ajal jäi Peetri õpetamine katki. Õpetaja Zotov võeti temalt ära ja uut õpetajat ta ei saanud