Noorte hulgas on olnud väga populaarsed piltmõistatused ja keerdküsimused. Piltmõistatuse küsimus esitatakse joonistusena. Mõistatuse lahendus antakse lausena. Keerdküsimused on rajatud vaimukatele lahendustele. Neid on sageli võimatu ära arvata. Mõistatus koosneb: Mõistatusest, mis sisaldab ülesande või küsimuse. Mõistatuse lahendusest ehk vastusest. MÕISTATAME KOOS! PILTMÕISTATUSED KEERDKÜSIMUSED NALJAND Naljandites käsitletakse elu huumoriga. Nendes naeruvääristatakse negatiivseid iseloomujooni, ameteid ja igapäevaelu nähtusi. Naljandid on jutustavad tekstid, mis põhinevad karakteri-, sõna- või olukorrakoomikal. Sageli kasutatakse naljandites dialoogi ning ootamatut lõpplahendust- puänti. Anekdoot Anekdoot on lühike vaimukas üllatava lõpuga naljalugu, millel on kolm osa: karakterid süzee tegevuse aeg ja koht Anekdoodid.net Kuula Youtubest Kõnekäänd
8)Kunstmuistendidmustendid,kus autor on teada. 4. Millised on rahvaluule tunnused? Rahvaluule põhilised tunnusteks on anonüümne autor,suuline levimine,varieeritud vormind,kollektiivne looming,peegeldab tööviise ja tööriistu,kombeid ja lõbustusi. 5. Mis on naljand? Naljand on rahvaluule lühizanr,mis räägib lühikest,humoristliku või satiirilise sisuga rahvajuttu,rahvalikku naljalookest. Naljandite sündmustik on valdavalt tõsieluline. Naljandites on oluline koht sõnamängul ja sõnakoomikal. 6. Mis on pajatus? Pajatus on lühike,mütoloogilise sisu tagapõhjata rahvajutt,mille aluseks on kindel elujuhtum ja isik. 7. Mis on anekdoot? Anekdoot on lühike vaimukas üllatava lõpuga naljalugu. 8. Mis on mõistatus? Mõistatud on sõnaline peitepilt. See sisaldab küsimust,millele peab vastama. Nt. Seest siiru viiruline,pealt kullakarvaline. 9. Mis on kõnekäänd?
tõeks peetud müütiliste kujutustega. Ajaloolised muistendid. Ajaloolised muistendid sisaldavad suuliselt edasiantud mälestusi mitmesugustest ajaloolistest sündmustest. On muistendeid kohaliku asustuste ja inimsulade ajaloost, samuti jutustusi kohaliku majanduse, kultuurielu ja ühiskonna ajaloo alalt, jutustusi väljapaistvatest isikutest, sõdadest, taudide esinemisest jne. Naljandid Naljandites käsitletakse elu huumoriga. Nendes naeruvääristatakse negatiivseid iseloomujooni (Näiteks laiskus ja ihnus), ameteid (näiteks kirikuõpetaja ja kubjas) ja igapäevaelu nähtusi. Naljandid on jutustavad tekstid, mis põhinevad karakteri-, sõna- või olukorrakoomikal. Sageli kasutatakse nendes dialoogi ning ootamatut lõpplahendust- puänti. Naljandid väljendavad ühiskondlike arusaamu ja kriitikat. Näiteks: Tark poiss "Poiss mis su isa teeb?"
laastus öelda, et juttu, ta konflikti ja lõpplahendust kannab ikka mingi väärtus. Tegelane, kes seda väärtust omab, pärib jutu lõpul see- või teistsuguse võidu, saab preemia, kes ei oma, saab kaotuse ja karistuse osaliseks. Selle kandva väärtuse plaanis jagunevad rahvajutud kaheks: imemuinasjuttudes ja legendilaadilistes muinasjuttudes on selleks selekteerivaks põhiväärtuseks voorus (vahe moraalse hea/kurja vahel), loomamuinasjuttudes, juttudes rumalast kuradist ja naljandites on selekteerivaks väärtuseks intellekt (vahe tarkuse/lolluse vahel), novellilaadilistes juttudes võivad töötada mõlemad. Lisaks on juttudes olemas "mootor", määrav jõud, mis sündmusi põhjustab ja konfliktidele lahendusi annab. Rahvajutte on tavatsetud liigitada ka selle järgi, kas neis toimub või ei toimu midagi üleloomulikku. Selgub, et kandva väärtuse plaanis ja üleloomulikkuse plaanis tekkivad põhijaotused langevad kokku
annaabi.ee 
