See jutt meeldis ,, Virulase" toimetajale ning see kutsus Vilde toimetusse tööle. Vilde ajakirjaniku põli kestis vaheaegadega üle kahekümne aasta. Tema kirjanduslikku ja poliitilist silmaringi laiendas elu Berliinis 18901892. Romaan ,, Külmale maale ,, 1896 . Elas Moskvas 1896 aastal , kuid sellest on vähe andmeid. 1901 asus Tallinna uue päevalehe ,, Teataja" toimetusse.Tema hoole all olid poliitiline ringvaade, välismaa telegrammid, ajalehe naljalisa toimetamine ja ilukirjanduslik kaastöö. 1903 aastal reisis peale KeskEuroopa veel ka Balkanil ja Türgimaal.Peale neid reise algas Vildel erakordselt viljakad loomeaastad, mil ta viis kõikide teiste kohustuste kõrval lõpuni oma suured ajaloolised romaanid ,, Mahtra sõda" , ,, Kui Anija mehed Tallinnas käisid" ja ,, Prohvet Maltsvet" ( 19021908 ). Kuna Vilde võttis sotsiaaldemokraadina osa1905 aastal toimunud revolutsioonist, siis oli ta sunnitud minema maapakku
novellid ,,Ameti poolest kosilane" ja ,,Armumäng", albumis ,,Lõbu ja teadus" ilmus jutustus ,,Astla vastu". 1901. aastab sügisel oli Vildel käsil eeltööd kirjutamaks ,,Mahtra sõda". 1901. aastal siirdus Vilde vastse radikaalse päevalehe ,,Teataja" juurde, mille asutamine oli tegelikult Vilde enese idee. Vilde tööks seal oli poliitilise ringvaate ja välismaa telegrammide osa + juhtkirjad, poleemika, naljalisa. Tol ajal valmisid kaks suurt romaani ,,Mahtra sõda" (1902) ja ,,Kui Anija mehed Tlns käisid" (1903), rida väikepalu, nagu ,,Minu tohtrid", ,,Minu vend türkoo". + 1903. aastal välisreis, mis kulges läbi Saksamaa, AU, Serbia, Türgi, It, Sveitsi= ulatuslik reisikirjeldus ,,Mööda maad ja merd". Ränk koorem. 1904. aasta juunis Tartus ,,Uudiste" juures. Peamine põhj, miks lahku ,,Teatajast" oli koormus. Ül nalja ja vesteosa, kus avaldas jutustuse ,,Koidu ajal"
mida andsid väljas vennad Reinvaldid. Tema suhted ,,Virmalisega" lõppesid 1898. aasta märtsis. (Sõgel, Eesti kirjanduse ajalugu III köide, 187-188) 1901. aasta lõpul vahetas Vilde taas töökohta, siirdudes vastse päevalehe ,,Teataja" toimetusse. Vilde tööks oli ,,Teataja" poliitilise ringvaate ja välismaa telegrammide osa. Lisaks sellele tuli tal kirjutada juhtkirju, pidada poleemikat ja toimetada ajalehe naljalisa. Kirjaniku loomisvõime oli sel ajal tohutu. Vähem kui kolme aasta vältel, mis ta ajalehe juures töötas, valmis tal kaks suurt romaani ,,Mahtra sõda" (1902. aastal) ja ,,Kui Anija mehed Tallinnas käisid" (1903. aastal). (Sõgel, Eesti kirjanduse ajalugu III köide, 188) Kirjaniku isikliku elu kõige olulisemaks sündmuseks oli teine abiellumine 1905. aasta sügisel Linda Jürmanniga, kellest sai tema järgnevate eluaastate hoolitsev ,,päikesenaine".
hakkama. 1862 hakkas ilmuma ajaleht Peterburgas Awises – Peterburi leht. Selle toimetajaks sai Alunas ja mis eriti soodsaks tegi olukorra nende noorlätlaste jaoks, kuna Peterburis nappis haritud lätlasi ja kuna Valdemars oli väga heades suhetes mitmete kõrgete riigitegelastega, siis saavutati kokkulepe, mille tsensoriks sai.. ee. Mingi lätlane. Kriitika „häbelike lätlaste“ suhtes jne. Aga ei maksa arvata, et seal oleks olnud mingid suured juhtkirjad, aga ta kasutas ära ajalehe naljalisa, kus olid pidevalt tegevad koomilised tüübid, kes omavahelistes dialoogides varjatult ja ümber nurga kritiseerisid ja ütlesid kõik vajaliku välja. Loomulikult ei tegeletud ainult baltisakslaste kritiseerimisega, vaid ikkagi teated ja nõuanded, küll jur, küll põllumajanduslik. „Lätlastel on vaja kolme asja: esiteks koole, teiseks koole ja kolmandaks koole.“ Ajaleht sai oma aja kohta ääretult populaarseks, tal oli Lätis 4000 tellijat, mis tähendab, et lugejaid
" Vildele jäi mulje, et Postimehes lihtsalt ei teata, kuidas teha head ajalehte. Hermann aga öelnud: "Nii ideaalseks, nagu teie arvate, ei saa ajalehte üldse muuta." Kui Tõnisson Postimeest toimetama asus 1896, taandus Vilde toimetusest. Ta töötas veel Narvas Virmalise toimetuses ja Tallinnasse viidud Eesti Postimehe toimetuses, seejärel hakkas ta kampa Konstantin Pätsi Teataja meestega, õieti peetigi Vildet Teataja asutamise idee algatajaks. Põhiliselt toimetas Vilde ise Teataja Naljalisa ja kirjutas oma ajaloolisi suurromaane, mis joonealustena ilmusid. Et ta oli aga otsekohene ja kompromisside vastu sallimatu, püüdis Päts temast vaikselt lahti saada. Niiviisi leidiski Vilde ennast varsti Tartus Peeter Speegi Uudiste toimetuses, kus tema kanda jäi Uudiste Naljaosa. Vilde oli neis mõlemis ajalehtede naljalisades väga terav just Jaan Tõnissoni vastu. Vilde oli terve oma elu kriitiline, naerdes välja tõusiklust ja lõõpides vagatsejaid.
annaabi.ee 
