Nii läkski tema Siiri juurde ja ülesse jäi veel IT-mees Leopold, kellelt võis kuulda üllatavaid lugusid tema lapsepõlvest. Pealmised konfliktid olid minu arust Märdi ja Siiri vahel. Märdi arust olid ameeriklased ja üldse välismaallased täiesti lollid, aga Siiri arvas just hoopis teisiti. Temale meeldis reisida ja Ameerika tundus Siirile kui kodumaa. Suured erimeelsused nende vahel tegid lavastuse värvikamaks ja naljakamas. Kõige enam meeldis mulle näidendi juures äkiliselt saabuv naabrimees. Ta oli päris vana ja lapsepõlv ei olnud tal kõige parem. Härra pere viidi Siberisse ja tal oli hirm, et see võib taas igakell korduda. Selle peale aga anti vanamehele mitu pitsi viina ja tema purju jäämine ning huvitavad anekdoodid pakkusid palju nalja. Peale selle meeldisid mulle veel tseenid kilpkonnaga, sest see lisas etendusele vürtsi juurde, kuidas kolm meest naersid kilpkonna üle, kes kujutas
Valgustuseks oli tavaline tuli ning see sobis lavale kõige paremini. Arvan, et igasugune värvide mäng ei oleks mitte kuidagi sinna sobinud, kuna tegemist oli siiski tavalise tööpäevaga. Muusikalist poolt arendas jaan Allikmaa, millele pöörati selles etenduses väga vähe tähelepanu. Harva esines vaikset taustamuusikat, mis süvenenult näidendile võis isegi kuulmata jääda. Üldiselt ei olnud vajalikkust heliefektidele, kuigi mõnes naljakamas kohas oleks võinud veidi valjemat heli kostuda. Kokkuvõtteks andis see etendus mulle väga positiivse mulje. Kindlasti oli selle põhjuseks andekas näitleja, kes justkui kutsuks inimesi teatrisse. Näidend ei olnud ka väga pikk ning möödus üpris kiirelt. See oli üks parimaid teoseid, mida olen teatris näinud ning loodan, et taolisi tükke tuleb veelgi.
annaabi.ee 
