VEIDRAD NIMED 1. Aet Aksetaga 2. Age Ent 3. Age N. Tuur 4. Ahto Opede 5. Aili Bastusin 6. Ain Ulaadne 7. Airi Bidsees 8. Airis Tokiusab 9. Aita-Leida Kaotatud Koer 10. Aivar Hawaii (loe: aivaravai) 11. Aivo Shier 12. Alar Ahastatudment 13. Alar Meering 14. Allan Ormi 15. Amon Jaak 16. Ande Tusiga 17. Anna, Anti ja Saime Vastahambaid 18. Anna ja Anti Suhu 19. Anne-Tuss Kast 20. Ann Gerjas 21. Ann Õun 22. Ant Enn 23. Anti Biootikum 24. Anti Lakauplusviljandis 25. Anti Loop 26. Anu Leerima 27. Argen Tiina 28. Armin Ägu 29. Argo Llapolepatt 30. Armastank Anu 31. Aru Anne 32. Arul Age 33. Arvi Stusvihikus 34. Aspi Riin 35. Aster Oid 36. Assar Aisk 37. Ats Ihh 38. August Aar 39. August Situnkusen 40. Autor Alli 41. Bale Riin 42. Bill Ants 43. Billy Mees 44. Büroodis Ain 45. Cari Kakar 46. Dead James (loe: teadjamees) 47. Dea Positiiv 48. Deisi Päev 49. Deodor Ant 50. Doris Eja 51. Eda Sitagasi 52. Eedu Rivi 53. Eest Kostja 54. Eike ...
sa oled hull naq metsik hobune. kui sulle midagi ktte anda siis tuleb teada et sa teed sellega midagi ajuvaba. kui sulle keegi sitasti ytleb siis on teada et sa ytled midagi teravat vastu ja sind ei huvita ms ta arvab sellest. you are grazy(Kati minust) Ei vaiki ma minutitki enam Maailmas keegi pole sust kenam Su kaunid silmad, su helisev naer Neile meldes justkui seisma jks aeg Nnda armsalt liiguvad su huuled Kahjuks ainult unelmais neid suudlen Ei kusagilt leia teist nii armast Ei kusagilt leia teist su sarnast *piisab hest valest sammust ja ilus muinasjutt vib saada inetu lpu. *nn on kui tuul - vahel puhub, siis jlle mitte. *aeg ei paranda haavu, ta lihtsalt mtsib nad tugevasti kinni.(et hel peval saaks keegi uuesti lahti rebida ning neile soola peale raputada.) *ilus oled alati, kui su hinges on armastus.Armastus ongi hinge ilu. *elu on liiga lhike. tuleb rkida ainult nendega, kes seda vrivad. *piisab vaid hest naratusest vi ilus...
Tallinna Lilleküla Gümnaasium Robin ja Batman Eesti "Tule Jumal Appi" kirjandus Autorist Batman Lauriito Meriloo Robin Toomas F. Aru Toomase esimene luulekogu oli "Tahaks keppi Jääääre saatel" Luulekogust Oli suhteliselt ropp (lk 40) Pilte oli üsnagi palju Lühike luulekogu Suhteliselt naljakas (lk 26) Luulekogu kaaned ja pildid on must valged. Autor oli kasutanud tänepäeva kirjastiili. (y ü , x ks.) (lk 54) Naljakaid lauseid Märg vitt ei igatse türa, keelt ega dildot vaid ootab Sind Ema hoidis mul kõva, ahistas. Jälle lapsepõlv käes. Jälle õpetatakse nikkuma. Mul oli väike peenis ja suured tissid seda rääkis mulle Jaan Pehk, eesti muusik. Kokkuvõte Soovitan seda luulekogu neile igavatele inimestele, kes on piisavalt küpsed. Esialgu arvasin, et see on mingi eesti poliitikast. Üks tuttav luuletus oli tehtud ümber, natuke labasemaks.
Minu Kaisa Kullas 8.b Epp Petrone ajakirjanik, kirjanik, kirjastaja ja blogija. tütred Marta, Anna ja Maria Justin 2005 blogid 2007 petrone print Raamat Toit Maditsiin New York Amiš La famigliaga abiellumine Marta rääkima õppimine 9-11-01 Naljakaid juhtumeied “Look, this is a seal!” näitab Justin lasteraamatust pilte. Marta vahib mõtlikult hülgepilti. Ilmselt käiates peast läbi oma salvestatud informatsiooni: “viimanekord, kui ma tšekkisin, oli siil okastega mügarik ja ümmargune, nüüd on okkad kusagile ära kadunud.” “Ei ole siil!” ütleb ta siis. Me vahime Justiniga üksteisele nõutult otsa. Mis teha? Ära kiusa on Marta lemmik fraase. Eriti naljakas oli kord, kui Justin seisis
,,Kuidas sõpradega hakkama saada" Peter Corey See raamat räägib sõprusest ja sellest, kuidas sõpradega toime tulla nii, et kõik jääks viisakuse piiresse. Raamat defineerib sõpruse tähenduse ja selle, milleks on meil üldse sõpru vaja. See on kirjutatud lihtsas ning huvitavas vormis, mis on mõeldud just teismelistele, on palju naljakaid kohti, kuid samas ka Professionaalset nõu. Raamatut on väga lihtne lugeda, sellest saab hästi aru ja ei teki mingit kahtlustki, et seal valetatakse või illustreeritakse tõsiasju. Probleemid: Mida teha, kui sul ei ole sõpru. Kuidas hoida oma sõpru. Kuidas ära tunda, kas sul on tõelised- või pahatahtlikud sõbrad.
On ainult hetk, milles viibime praegu). ja sõnaleidlik. Kasutab inversiooni(Millal viljasid valmib me ulmedepuus, Ei enam karda õudset surmasalu,) Perifraasi kasutab(Varsti kevade lapsekapriis viskab kõrgele päikesepalli,tõukab pärani väravad sulade tallil.Ja idüllile haprale lõpp tuleb siis.) Ei ole paremaid, halvemaid aegu. On ainult hetk, milles viibime praegu. Mis kord on alanud, lõppu sel pole. Kestma jääb kaunis, kestma jääb kole. Ei ole süngeid, ei naljakaid aegu. Võrdsed on hetked, kõik nad on praegu. Elul on tung kanda edasi elu, jällegi Kronos et saaks mõne lelu.
Stress Referaat Õpilane: Juhendaja: Võnnu 2012 Stress Mis on stress? Stress on negatiivne emotsionaalne kogemus, millega kaasnevad biokeemilised, füsioloogilised, kognitiivsed ja käitumuslikud muutused, mis on suunatud stressi tekitanud sündmuse muutmisele või selle mõjudega kohanemisele Stress on organismi seisund reageerimaks väljakutsuvatele uutele olukordadele. Stressi põhjustab ootamatu või väljakutsuv keskkonnasündmus, millega organismil tuleb kohaneda. Stress on seisund, kus me tõlgendame olukorda nõudlikumana kui oma suutlikkust sellega toime tulla. Stressi kogetakse näiteks juhul, kui usume, et peame midagi r...
Harjusin, ilmselt. : Teil on hea. Ma isegi ei teadnud, et sa nii hästi oskad venekeelt. Aga kuidas teie koolis vene keele päev läks? Olid kõik tunnid venekeeles? : Meie kõikides klassides olid vaid üksikud venekeele tunnid. Aga siis kontsert! : Milline kontsert? : Kolmanda klassi õpilased, näiteks, näitlesid vene rahva muinasjuttu - ,,Tare-tareke", üsna naljakalt; kuues klass laulis vene laule, keegi luges luuletust vene luuletajatelt, aga meie üheksas klass mängis eri naljakaid tseene, koolielu. Kõik vaatasid huviga. Siis mõistatuste arvamine, kõik arvasid innustunult, isegi vanemad klassid. Päris lõpus külaline esitas oma programmi. : Aga oli raske valmistada? : Muidugi, raske oli, kuid meeldis. : Sa rääkisid, et meie koolis käisid külalised. Kust? : Meile saabuvad lapsed Pihkvast. Mõned neist õpivad Eestikeelt. Nad räägivad vähe, rõõmuga laulavad eesti laule. : Aga meie koolis oli alles ,,Ilusa mütsi" päev. : Aga meil on soengute konkurss
sai ta saksa keeles. Elulugu II 1817.a. asus ta õppima Tartu ülikooli arstiteaduskonda. Pärast lõpetamist sai temas arst Tartus ja selle ümbruses. Ta pidas loenguid ülikooli arstiteaduskonnas kui ka eesti keele lektorina filosoofiateaduskonnas. Faehlmann suri 22. aprillil 1850. Ta on maetud Raadi kalmistule Tartus. Tegevus Ta oli Õpetatud Eesti Seltsi (ÕES) üks asutajatest ja hiljem ka seltsi esimees. Pani aluse eesti keele hääliku- ja vormiõpetusele. Kirjutas õpetlikke ja naljakaid lugusid talupoegadele mõeldud kalendrisse. Kirjanduslik looming Õpetlikud naljajutud kalendrilisades nt ,,Kalendritegija kimbus" (1846) Kolm pikemat eesti keelset luuletust ,,Suur on Jummal so ram", ,,Piibo jut" ja ,,Järva- ma vanna-mehhe õppetussed" Kaheksa kunstmuistendit nt "Vanemuise laul", "Koit ja Hämarik", "Emajõe sünd", "Keelte keetmine", jt Kaks tähtsat arstiteaduslikku uurimust (südamehaigustest ja düsenteeriast) Kalevipoeg
Minu arvates elasid näitlejad oma rolli väga hästi sisse. Nad näitlesid täpselt nii, kuidas käituvad ja räägivad tänapäeva noored ja teismelised. Lavastuse muusika ja heliga tegeles Tarmo Kesküll. Dekoratsioon oli lavastusel omapärane. Kasutati keerlevaid ruumilisi kaste, millel oli erinev täht peal. Nendega kirjeldati vahetevahel olukordi. Minu hinnang lavastusele on loomulikult positiivne. Ma eelistan vaadata pigem naljakaid etendusi ja ,,Nullpunkt" sobis selleks ideaalselt
Gereb, Kolmas vanamees, õpetaja Racz, Leszik, Gerebi isa jt), Maarius Pärn (näidendi tegelased: Feri Ats, neljas vanamees, Csonakos, Leszik jt). Etenduse läbivaks teemaks on sõda ja sõprus. Pal- tänava poiste ja punasärkide vahel oli sõda krundi pärast. Selles sõjas näitasid tegelased enda erinevaid külgi (reetlikus, sõprus). Etenduses oli palju põnevust ja pingeid. Hea näitlejate mäng pani mind tegelastele kaasa elama, mõtlema aust ja sõprusest. Laval oli palju naljakaid momente, aga oli ka nukraid hetki. Väga kahju oli peategelasest Nemecsekist, kes etenduse lõpus sureb haiguse pärast. Etendus oli hästi lavastatud. Näitlejate mäng oli suurepärane. Neli näitlejat said meile terve hulga raamatutegelasi näidata. Võrreldes raamatuga oli etenduses tehtud kärpeid nii tegelaste arvu kui süzeeliinide osas, kuid see ei vähendanud huvi etenduse vastu. Alex Krjutskov 6.c
Paan · Viimane jumalate poeg, karjustejumal, sokujalgne Paan vaeseim, inetuim ja põlatuim, keda emagi ei tahtnud. · Ta vanemad olid Hermes ja Dryope. · Sündides oli ta sokusarnane ja põgenes ema juurest suure õuduskarjega. · Hermesel hakkas Paanist kahju ja viis ta Dionysose lõbusasse kampa, kus ta avasüli ja narma pahvatades Paani imelikku välimust ja naljakaid liigutusi nähes, vastu võeti. · Paani meelispaik oli mägedejumalana Arkaadia, kus ta sündis. Paan mängis seal vilepilli, mille ta ise valmis tegi. · Inimesed kartsid Paani. Lahingutes jäi ta õiglaste poolele, ja tekitas paanikat nende vaenlastele. (sellest ka tema nimi) · Paan oli armunud metsanümfi Syrinxisse. Syrinx aga põgenes Paani esmakordselt nähes. Paan jälitas teda kuni Ladoni jõeni. Kuid seal palus Syrinx jõejumal Ladoni abi ja see muutis ta pillirooks.
Kui öelda :pisike puudel Loki ja kas suhkur oli hea või halb –teate Teie täpselt millest on jutt . Veel meenuvad mulle spordivõistlused , erinevad olümpiaadid , etluskonkursid, maavanema vastuvõtud, ekskursioonid – Tallinn, Pärnu Saaremaa, Palanga ,Stocholm. Nii Te kasvasitegi suureks ja võtate kaasa siit oma Kullamaa kooli hetked.Äitähh Teile lapsed ja aitähh õp. Riinale ja õpetaja Viivele ,et lubasite mul nendest hetkedest osa saada . EI OLE SÜNGEID ,EI NALJAKAID AEGU. VÕRDSED ON HETKED ,KÕIK NAD ON PRAEGU. Kauneid hetki Teile kõigile.
Etenduse retsensioon 1. Mina käisin vaatamas Jan Uuspõllu poolt näideldud monoetendust ,,Vanaisa". Lugu räägib sellest, kuidas peategelane on juba vanaks saanud ja lapsed üles kasvatanud ning nüüd on tal aega koos oma naisega vabalt elu nautida. Nad lähevad naisega soojale maale reisile, kus nad üritavad rahus aega veeta. Seal areneb aga välja põnev sündmustik ja vanaisa hakkab mitmeid huvitavaid ja väga naljakaid lugusid jutustama. 2. Peategelane ongi põhiliselt vanaisa. Ta on mees, kes hakkab juba vanaks jääma, kuid ise ta seda tunnistada ei taha. Tema enda arvates on ta ikka mees oma parimates aastates. 3. Soojal maal olles läheb vanaisa oma hotelli rõdule ja tahab ilusat vaadet nautida, aga ta ei saa, kuna tema kõrval on noor pere, kellel on kaasas mitu räuskavat last. Vanaisale teeb veel muret ka see, et tema enda tütar
Ma toidaksin teda ja käiks sitikaga jalutamas. Kui ma oleksin juba täiskasvanud vihmauss, oleks mul tore naine ja armsad lapsed. Mulle meeldiks perega aega veeta. Lapsi oleks mul 69, neist 3 oleksid tüdrukud ja 66 poisid. Nende poiste ohjeldamine oleks raske ja ajks mul kopsu üle maksa. Mul oleks ka tore puukoorest auto. Sellega ma käiks poes piima ja leiva järel. Minu parim sõber oleks põldhiir Tauno. Temaga me avstaks maa all olevaid käike ja igsuguseid uusi ja naljakaid olevusi. Kui ma vanaks jääksin, läheksin ma pensionile. Ma lesiksin diivanil ja vaataksin telekat. Siis me istuksime diivanil -- mina, minu naine ja 69 last, kellest 3 on tüdrukud ja 66 poisid.
Teiste muusikapaladega võrreldes, ei jäänud teised muusikapalad sellest loost eriti alla. Lugu sobis väga kontserdi konteksti. Olen käinud paljudel kontserditel ning leian, et teistega võrreldes on see kontsert parem, kui teised. Ma arvan nii, sest Veziko suhtles rahvaga, mängis ise pille ning mulle meeldivad väga ta laulud. Sain palju informatsiooni selle kohta, mis varem on Vezikoga juhtunud ning kuulsin naljakaid lugusid tema tuttavate ja tema enda kohta. Ettepanekuid mul esinejale ei oleks, sest ta esines väga hästi. Anette Pilt 9. klass 05. veebruar 2014 Retsensioon nr2
Suve lõpp aga oli oodatust kurvem. Olin juba mõelnud kooli peale ja tahtsin kooli minna, siis aga juhtus minuga õnnetus, mis tegelikult avas mu silmad. Ma olin alati arvanud, et minuga ei juhtu iialgi õnnetusi ja õnnetused juhtuvad just inimestega, kes on tähelepanematud. Ometigi olen nüüd sellises olukorras, millest poleks arvnud kunagi ennast olemast. Suveteedele jäi mõndagi meeliköitvat. Tõepoolest, suved on alati toonud minu ellu midagi uut. Kas siis uusi tutvusi, naljakaid kogemusi või meeldejäävaid hetki. Nagu arvatavasti igale inimesele on mulle tähtis perekond. Ma arvan, et need suveõhtud perega grillides, pühapäeviti koos pannkooke moosiga süües, üheskoos sportimised, juttude rääkimised ja möödunud aja meenutamised jäävad alatiseks meelde kui heade mälestustena, mis ei unune. Uus kooliaasta on alanud. Nüüd olen juba kaheksandas klassis ja ka koolis läheb raskemaks
ning lauseid. Üheks naljakamaks ja meeldejäävaimaks on kindlasti vene keele õpetaja öeldud Sähtela, millega ta kutsus Ehtelat. Eesti keele tunnid võisid mõni päev nii naljakad olla, et kui õpetaja kogu klassi noomis ning selle juures Raimole otsa vaatas, hakkas ta kohe naerma ning pidama ei saanudki. Inglise keele õpetaja Kalmus, jätka samas vaimus, meile sobisid 45- minutilised moraalipidamised, mille käigus me tundi ei teinudki. Õpetajatega seotud naljakaid vahejuhtumeid on veel paljugi ning, et seda kõike praegu üles loetleda, läheks vaja tervet raamatut. Õpilastena oleme end näidanud väga täiskasvanulike ning iseseisvatena, kuid samas võib meis näha seda lasteaiaaegset ringi kilkamist ja lollitamist. Meie klassi õpilaste jalajäljed võivad ka lausa aula esisel lael silma hakata. Selle aasta üheksandike jälgi on veel kooli peal paljugi. Iga õpilane kui ka õpetaja saab seda tõlgendada oma moodi.
• "Päikesepillaja" (kogutud luuletused, koostanud Urmas Tõnisson, järelsõna: Arne Merilai, 1997) • "Alliksaar armastusest" (koostanud Paul-Eerik Rummo, 2002) • Tõlkinud Sergei Jessenini ja Anna Ahmatova luulet. • Saksa luuletajatest on ta tõlkinud Rainer Maria Rilke loomingut. Aeg Ei ole paremaid, halvemaid aegu. On ainult hetk, milles viibime praegu. Mis kord on alanud, lõppu sel pole. Kestma jääb kaunis, kestma jääb kole Ei ole süngeid, ei naljakaid aegu. Võrdsed on hetked, kõik nad on praegu. Elul on tung kanda edasi elu, jällegi Kronos et saaks mõne lelu. Tantsijad Ei usu, et see teinuks mingi vea, kes otsustas end lainete hooleks anda. Sest ahvatlev ja ülemata hea on purjetada, - mitte tundes randa. Rütm on kui karjatus, mis kustub pea. Ei teda tihti tähelegi panda. Uim uinutab ja tantsijad ei tea, et heligi võib lõuendile kanda. Kasutatud materjalid • http://www.hot
rohkem näidati austust teise vastu. Samuti võivad ka sülitada üksteist. Uue Maailma Maori aborigeenid tervitamisel hõõrusid nina pidi. Ja siis lõhna järgi tundsin enda hõimu inimesi või võõraid. Lapimaal on sama traditsioon. Bulgaarias tervitatakse uut aastat suudlustega pimedas toas. Meessoost eskimod tervitavad üks teist lüües rusikaga pähe või selga. Sahara tuareegid võivad aga tervitada üle poole tunni, võtes juba 100 meetri kauguselt erinevaid naljakaid poose , hüppata,, joosta ja kummardada. Zambezia mehed aga tervitavad üks teist võttes üksteiselt genitaalidest Aafrika abarigeenide vana traditsiooni järgi, pidi pruut enne esimest pulmaööd olema vahekorras oma mehe parimate sõpradega. Hiinas onolemas vana traditsioon eirata number nelja , sest 4 kõlab hiina keeles kui sõna surm. Kuid teil on tarvist saada 4-ndale korrusele , te lihtsalt seda ei leia, isegi kui maja on 5- korruseline.
ka teistel tegelastel, mitte ainult tantsurühmal. Ka osa laule on tantsurütmis. Paljud operetiviisid on saanud üldtuntuks. 17. sajandil tähendas operett väikest ooperit, mida etendati harilikult enne suure ooperi algust. Kohati nimetati operetiks ka lõbusat rahvalikku laulumängu, millel on praeguse operetiga rohkesti ühist: mõlemas vaheldub muusika kõnega, leidub koomilisi tegelasi ning tekib lõbusaid ja naljakaid olukordi. Nüüdisaegne operett pärineb 19. sajandi keskpaigast, kui Pariisis lõi oma lavateosed prantsuse helilooja Jacques Offenbach. Õige pea sai teiseks operetilinnaks Viin, kus tegutses opereti suurmeister, valsikuningas Johann Strauss. 20. sajandi algupoolel vallutas maailma uusviini operett (Ferenc Lehár, Imre Kálmán), mis on varasemaga võrreldes vähem rahvalik ja rohkem meelelahutuslik. Praegusajal võistleb operetiga muusikal.
süüa kommi ja lüüa klaase kokku. Muusikahuvilised said rääkida esinejatega ja küsida neilt küsimusi. Muusika oli väga põnev, tihti ei osanud publik õige kohapeal plaksutada- tundus nagu lugu oleks läbi, kuid siiski jätkus. Huvitav oli vaadata nende kehakeelt, sopransaksofonisti jalg tõmbles väga naljakalt kõrvale ja tema liikumine mängu ajal oli väga sujuv, oli näha, et ta on loosse nii sisse elanud, et oma keha ta kontrollida ei suutnud ja paratamatult tegi jalg naljakaid liigutusi. Akordionisti sõrmed käisid nii kiiresti, et isegi tänapäeva noorte sõrmed kasutades nutitelefoni ei liigu nii hästi ja üks jalg pideval lõi väga kiiresti rütmi kaasa, kusjuures akordionist oli laval paljajalu. Ma ei tea miks see nii oli, aga tihti meenutas mulle muusika putuka hääli, eriti akordioni heli, see muusika oleks väga hästi sobinud mõne loomamultika taustaks. Lood olid kiired, kuid järgmine hetk jälle aeglased, lihtne oli kuulda loo püanti
Tihti ei pruugitagi tekstist muud moodi aru saada, kui vastava näoilme ja hääletooni kasutamisel. Tähtis on ka teada, millises zanris see näidend olema hakkab: kas tragöödia, komöödia või draama. Tragöödia, kui kurva sisuga näidend, sobiks rohkem täiskasvanud inimestele nagu ka draama, kuid komöödia lastele, sest lapsed peavad rohkem lugu huumorist. Isiklikult kirjutaksin mina komöödia, sest seda oleks kõige lihtsam kirjutada. Meie elu on naljakaid seiku täis ja neid saaks seal hästi kasutada. Komöödia puhul ei ole ka nii tähtis vaatajate hinge pugeda, kui neid naerma ajada. Vaatajate südametesse peaksid jõudma draama ja tragöödia. Lõpetuseks võin öelda, et näitekirjandusega tegelemine nõuab palju aega ja närve. See on üsna raske, sest silmas tuleb pidada palju tegureid. Näiteks kellele kirjutada, millest kirjutada, kui palju kirjutada, näidend peab olema arusaadav, huvitav kaasahaarav ja palju muud.
meisterlikult ja lihtsalt tavalisest vetsupaberist. Selle teose juures peitus ilu lihtsuses, võib öelda ,et see meeldis isegi mulle. Pikemalt jäime peatuma kahe maali ette, millest ühel oli mees ja teisel naine lilledega. Peatudes maalide juures oli korraldatud mäng nende piltidega seoses. Grupp jaotati pooleks ja anti paberid, kuhu peale pidi kirjutama, mida võisid härra ning daam üksteisele öelda. Hiljem loeti ette ütlused ning ikka kirjutatakse kohati naljakaid ja totraid asju paberile, oli üpris naljakas. Edasi liikusime videosaali, kus sai näha üsna veidrat eestlaste poolt valmistatud videot, kus näidati taime istutamist inimese suhu. Inimesele istutati taim suhu, mis ei olnud just eriti hea vaatepilt, kuid kunsti nimel tehakse igasuguseid asju. Mulle jäi meelde giidineiu ütlus, et lilled saadavad meid kogu elu ja neid kingitakse nii sünni kui surma puhul
õhtul teleka taga istunud võis olla küll see natukene raskesti arusaadav. Kuna lavastus oli ülesehitatud saate ,,MPN" versioonina kus Mihkel Rauda mänginud Andres Mähar kutsus külalisi saatesse kes olid Mihkel Raua vanad sõbrad, jutustas see läbi Mihkli eluloo. Etendus tundus algul igav ja ülemängitud aga kui hakkasid tulema vahele lood siis läks kõik palju paremaks. Vaatamata eelmainitule oli etenduses ka naljakaid hetki ja õnnestunuid rolle nagu Ott Sepa Mati Nuude, Margus Jaanovitsi Rollo ja Riho Kütsari nilbe bussijuht Volli. Ott Sepp keda teavad kõik on alati humoorikas ja väga hea näitleja, pole kahtlustki et etendus oleks halb. Riho Kütsar ja Margus Jaanovits keda olen ma näinud tavaliselt väga harva mõnes üksikus etenduses või tele shows, olid selles etenduses ühed parimad. Lava ülesehitus oli suhteliselt ebaloogiline kuna oli tehtud nagu karp, kus sees oli stuudio ja
NIMI............................................. Tõmba õigele vastusele joon alla. 1. Siim istus sageli oma toas laua all. Mida meeldis Siimul seal teha? Raamatut lugeda. Istuda ja mõtiskleda. Mängida autodega. 2. Millest unistas Siimu ja Sirli isa kogu oma elu? Sportlasekarjäärist. Kalal käimisest. Uuest autost. 3. Härra Lammas kirjutas ainult ... ... hästi lõbusaid ja naljakaid raamatuid. ... hästi huvitavaid raamatuid. ... hästi tõsiseid ja süngeid raamatuid. 4. Sirlile meeldis liftiga ... ... pilvemaale lennata. ... sõbrale külla sõita. ... õue sõita. 5. Kojamees tahtis väikese poisina teada saada, ... ... milline elu on taevas. ... milline elu on vee all. ... milline elu on maa all. 6. Esimene koolipäev ei toonud Sirlile rõõmu, sest ... ..
". Kokku toimus selle tähtpäeva tähistamiseks 8 kontserti selle tuuri raames. Kontsertil esitati ainult parimaid ja tuntumaid eesti punki palasid, nagu näiteks Singer Vingeri ,,Massikommunikatsioon", Vennaskonna ,,Insener Garini Hüperboloid", jne. Muusikat esitati enamasti terve bändiga, kus siis Mihkel Raud ja Hendrik Sal-Saller olid nii solistid kui ka kitaristid. Aga oli ka soolosid, nagu näiteks Villu Tamme ja Tõnu Trubetsky. Laulude vahepeal rääkisid lavategelased naljakaid vahelugusid, mis muidugi seondusid kõik punkiga. Ning showlt ei puudunud ka ropendamine, iga kolmas sõna oli ropp, kuid ka sellele olid piirid pandud. See mis kontserti eriliseks tegi, oligi see koha peal valitsev õhustik ja meeleolu. Rahvas läks väga pöördesse ja muusikutega kaasa ning enamus laule lauldi kõik koos. Rahvast oli väga palju ning kõik iga pala lõpedes karjusid hullumoodi. Kuid minu arvates see
Marian Suitso on kirjutanud ühe igati huvitava ja laheda noorsooromaani. Sellise, mis on justkui elust endast, sest siin ei ole mingeid liialdusi ega üleloomulikku sündmusi, vaid üheksanda klassi õpilased oma rõõmude ja muredega. Raamat on üles ehitatud nagu päevik, mida peab peategelane, mina-jutustaja Johanna. Ta räägib otsekoheselt ja tõetruult oma igapäevastest sündmustest ja tunnetest. Romaan on küllaltki tüse ja tegevus kirju siin on palju tõuse ja mõõnasid, naljakaid situatsioone ja kurbasid olukordasid. Rohkesti on juttu noorte omavahelistest suhetest. Johanna suhted paljude klassikaaslastega on keerulised, sest ta peab ennast pigem nohikuks ja on loomulikult hea õpilane. Tüdruk jääb sageli ette nn populaarsetele klassikaaslastele, kes on klassis kõige tähtsamad ja tegijamad. Johanna räägib ka "nähtamatutest" ehk neist, kes klassis täiesti märkamatuks jäävad. Suhted
• Poeet mõjutas oma loominguga jõuliselt 1960.aastatel eesti luule uuenemist ja oli toonud uusi värskeid suundi eesti luulesse. Looming • „Nimetu Saar“ • „Olematus võiks ka olemata olla“ • „Luule“ • „Päikesepillaja“ • „Väike luuleraamat“ Artur Alliksaar „Aeg“ Ei ole paremaid, halvemaid aegu. On ainult hetk, milles viibime praegu. Mis kord on alanud, lõppu sel pole. Kestma jääb kaunis, kestma jääb kole. Ei ole süngeid, ei naljakaid aegu. Võrdsed on hetked, kõik nad on praegu. Elul on tung kanda edasi elu, jällegi Kronos et saaks mõne lelu. Ei ole möödund või tulevaid aegu. On ainult nüüd ja on ainult praegu. Säilib, mis sattunud hetkede sattu. Ainuski silmapilk teisest ei kattu. Ei ole mõttetult elatud aegu. Mõte ei pruugigi selguda praegu. Vähemat, rohkemat olla ei võinuks. Parajal määral saab elu meilt lõivuks. Ei ole kaduvaid, kõduvaid aegu. Alles jääb hetk, milles asume preagu.
võimukliki poolt. Väike Luuleraamat anti välja 1984 see on Alliksaare 5. Väljaanne ja kokku oli neid üldse 6, viimase ilmus aastal 2002(alliksaar armastusest)see sisaldab 37 kirjatükki, raamatul puudub kindel temaatika. Kõige rohkem jäi meelde luuletus AEG Ei ole paremaid, halvemaid aegu. On ainult hetk, milles viibime praegu. Mis kord on alanud, lõppu sel pole. Kestma jääb kaunis, kestma jääb kole. Ei ole süngeid, ei naljakaid aegu. Võrdsed on hetked, kõik nad on praegu. Elul on tung kanda edasi elu, jällegi Kronos et saaks mõne lelu. Ei ole möödund või tulevaid aegu. On ainult nüüd ja on ainult praegu. Säilib, mis sattunud hetkede sattu. Ainus silmapilk teistest ei kattu. Ei ole mõttetult elatud aegu. Mõte ei pruugigi selguda praegu. Vähemalt, rohkemat olla ei võinuks.
mäng Nemorino emotsioonidega, mulle niiväga meelt mööda ei olnud. Adina pideva tagasilükkamise ning mehe järjepideva korvi saamise traditsiooni toob aga suure muutuse küla väisav soolapuhuja Dr Dulcamara. Tänu viimase armujoogile, mis on tegelikkuses tavaline bordoo vein, avaneb Nemorinos viimaks lootus võita oma kallima kiindumus. Otse loomulikult sai armjoogist alguse lumepall, mis veeres muudkui kogukamaks ning tõi endaga kaasa hulganisti arusaamatusi ning naljakaid kui ka pealtnäha lootusetuid seiku. Ehk palju kära ei millestki. Kiiva kiskumisega aga ei liialdatud üle ning erinevad armujoogi mõjust tulenevad lustakad olukorrad olid loomulikud ning isegi nutikad, võimaldades peategelastel üksteisest kaugenedes hoopis lähedamale liugelda. Visuaalselt oli tegevus toodud kaasaegsemasse keskkonda, väiksesse lõunamaisesse külasse. Küla jättis piisavalt sümpaatse mulje ning eriti
Tema suhtumine teistesse oli hea ja temasse ka suhtuti hästi. Kandis tavaliselt kleiti. Matilde- Sanderi abikaasa, noorem õde Laura. Sundis Sanderit raamatud kirjutama, kuna tahtis kuulsust saada. Kandis ilusaid riideid. 4. Sõnakoomika väljendub hästi Tiit Piibelehe kõnes, kus ta kõne on natukene mitte arusaadav. Nt: (Siid neh. Üitskõrd olli rohkemb raha, kaesi poodiaknal, meeldisivä - ostsi ärä. Ent siid om kurri kuluma.) Situatsioonikoomika- teoses oli palju naljakaid kohti, näiteks Piibellehe ostutehing või kuidas Sander, kes luuletustest ei teadnud midagi, püüdis raamatud kirjutada. Karakterikoomika- Kui Piibelleht kirjutas raamatu valmis, tahtis ta selle eest saada ka midagi, aga Sander ei olnud nõus rääkima oma isaga, et Piibelleht tahab abielluda Vana Vestmani tütrega, aga pärast tuli kõik välja, kui ostutehingust hakkasid nad rääkima, aga Vana Vestman ei olnud isegi vihane, vaid mõtles võtta isegi Tiidu endale firmasse tööle.
Iga lapsevanem peaks avaldama oma lapsele siirast armastust, kuna ühele lapsele on lõppude lõpuks kõige tähtsamad oma vanemad. Õnnelik laps on see, keda tema vanemad ei hoia ahelates. Isegi, kui vanemana peaks teadma, millega sinu laps tegeleb ei tohiks teda liialt piirata. Kui puu otsa ronimine tundub ohtlik, sest ta võib kukkuda ja haiget saada, siis mis sellest on? Väike kukkumine toob halvimal juhul mõne murtud luu, kuid naljakaid ja väärtuslike kogemusi. See on ka koostöös lapse enese avastamisega. Rääkides oma lapsele, miks sa seda ei tohi teha ja miks sa teist ei tohi teha võib laps kaotada täielikult oma enesekindluse. Isegi, kui on suur võimalus, et lapsel mõni krutskeid täis ettevõtmine ei õnnestu, siis miks mitte lasta tal vähemalt proovida? Õnneliku lapsepõlvega lapsel on edasiseks eluks kaasa võtta palju värvikaid kogemusi ja lõbusaid seikusid
Hiljem kaob piiga õnne otsima ning etenduse viimase laulu eel saab vaataja teada, et Carmen suri üledoosi tõttu. Sõbra surm ei näi aga kedagi häirivat, elu tahab elamist, kool lõpetamist ja kuulsus tulemist. Jutustusse kodeeritud suhterägastik ja noorte maailmavaade, eelkõige aga küsimus ,,milleks oled sina kuulsuse nimel valmis" jäävad tahaplaanile. Muusikali mõte oli segane, kui selline asi üldse seal oli. Muusikal iseenesest oli vaatemänguline ning kaasahaarav. Naljakaid ja kummalisi momente oli ,,Fame'is" tõepoolest ohtralt. Lava tagumises osas olev dekoratsioon ning saali ja pealtvaatajate keskele ehitatud lisalava annab mängule ruumilisust ja tantsijatele ruumi. Suurejooneliste tantsunumbrite seas nägin ka nüüdisballetti (Danne Dahlini ja Irina Kikkase lummav pas de deux) mis oli tõepoolest hingemattev.. Osatäitjad: Õpetajad: Miss Sherman Kaire Vilgats Miss Bell Ülle Lichtfeldt Mr. Myers Hannes Kaljujärv Mr
Ma ei häbene nutta. Sadu lämmatab. Oktoobri lõpu seisuga oli registreeritud töötus tööturuameti andmetel 2,1 protsenti tööjõust vanuses 16 aastat kuni pensioniiga. Ainult trammipilet on taskus ja seisuplats ühine. Küll on raske see eluraskus Ja küll ta on tühine. Anna mulle tagasi mu kekspäev ja hommik. Ma ei häbene nutta. Sadu lämmatab. Ei ole paremaid, halvemaid aegu. On ainult hetk , milles viibime praegu. Ei ole süngeid, ei naljakaid aegu. Võrdsed on hetked, kõik nad on praegu. Ei ole mõttetuid aegu. Mõte ei pruugigi selguda praegu. Ei ole kaduvaid , kõduvaid aegu. Alles jääb hetk , milles asume praegu.
käigus üritan välja selgitada mis mees ta koolis oli, teatris ja reaalelus on. Tõnu Oja sündis 4. juuli 1958. aastal Tallinnas. Esimesed 8 aastat veetis Tõnu tänapäevases Tallinna Inglise Kolledzis. Keskhariduse omandas Oja Tallinna Reaalkoolis. Reaalkoolis käis ta spordiklassis. Keskkooli ajal ta enda väitel ei õppinud üldse, kuna tal oli kindel siht ees saada näitlejaks. Tõnu oli klassis alati inimene, kes tahtis tähelepanu keskpunktis olla. Sellega kaasnesid muidugi ka naljakaid juhtumeid. Üks päev ei meeldinud Tõnu vene keele õpetajale ta portfell. Tõnu otsustas, siis järgmine päev tulla kooli metallämbriga. Oja oli pidev hilineja. Ühel päeval sidus ta oma jala sidemesse ning võttis kepi kaasa. Õpetajatele ütles Tõnu, et murdis jalaluu. Selle peale hakkasid kõik õpetajad talle kaasa tundma ja Oja pidi terve nädala kepiga koolis käima. Õppeainetest meeldisid Ojale keemia ja matemaatika. Viletsaim aine oli Ojal füüsika
Inimesed jalutavad üksteisest mööda, mõtteis mida õhtul selga panna, kuhu viib järgmine puhkusereis või kellel järgmisena nahk üle kõrvade tõmmata. Nii palju, kui on Internetis või linnatänaval inimesi, on ka erinevaid soove, mõtteid ja kavatsusi. Võlu või viletsus, kumb kaalub kumba üle? Tänapäeva lapsed sünnivad maailma arvuti ja Internet pihus. Suur hulk väikelapsi puutub kokku interneti ja arvutiga juba oma esimesel eluaastal. Vanemad näitavad lapsele multikaid, naljakaid filmilõike või pilte. Lastele see meeldib ja see köidab neid. Kolme aastaselt kasutavad lapsed arvutit juba iseseisvalt. Astudes esimesse klassi, on neil juba kasutajakontod suhtlusveebides. Sellises eas tundub internet üks lõbus ajaveetmise võimalus . Samuti ei oska nad ettegi kujutada sellega kaasnevaid tagajärgi. Esiteks, mis meenub, on see, et suheldes kusagil jututubades, ei või sa iial teada, kes istub teiselpool helesinist ekraani. Juhtme teises
Mööblit tuli hindama vana kaupmees Gregory Solomon (Guido Kangur), kes polnud oma ametit pidanud juba aastaid. Pikkade vaidluste ja minevikus kaevamise peale jõuti lõpuks üksmeelele. Mõlemad vennad võisid korterist võtta kõik, mis nad tahtsid, kuigi ega nad eriti midagi ei soovinudki, Solomon oli saanud tagasi töö, mida ta oli igatsenud ning Victor ja Esther said endale raha. Minu jaoks oli etendus väga põnev, oli palju naljakaid kohti ja samas ka asju, mis pani mõtlema. Süžee oli draamal väga hea. Näitlejad mängisid oma osi väga hästi. Eriti tore oli Guido Kangur, kes nii mõnigi kord tekitas pisarad silma, sest ta oskas nii naljakalt ennast väljendada. Kuid maha ei jäänud ka teised näitlejad, sest ega ka tõsiseid osi pole lihtne mängida. Rahule jäin ka lava kujundusega. Algselt kui ma nägin, et kogu lava on täis väga antiikset ja ilusat kraami, mõtlesin, et see on pisut üle pakutud
Ehhki ta väitis, et tema ei ole mees, kes abielluda sooviks näitas ta välja nagu ta oleks oma seisukohta muutnud. Otseselt seda ei olnud mainitud. Mr. Higgins tunnistas, et ei suuda ilma Elizata elada ja pärast samaväärset vastust Eliza poolt tuli Eliza Mr. Higginsi majja tagasi. Esimene vaatlus oli väga huvitav. Selles esinesid erineva tujuga laulud, erinevad olukorrad ja väga palju koomilise sisuga dialooge. Praktiliselt terve etendus oli täis koomilisi ja naljakaid hetki, ehkki kavas olevat kirjeldust lugedes tundus mulle, et tegemist on kurva looga. Suurem osa laule, mida Eliza esitas olid ühesugused, ainus erinevus oli see, et laulude tuju olierinev. Palju esines ka samu viise, kuid erinevate sõnadega laulud. Laulmisel oli ka veel üks probleem, nimelt sõnadest oli raske aru saada, sest kas orkester mängis liiga kõvasti või mikrofon oli suule liiga lähedal. Näitlemine tuli väga hästi välja
Dirigent oli Lauri Sirp ning peaosades olid Janne Sevtsenko, Rene Soom, Priit Volmer, Riina Airenne, Helgi Sallo ja Mart Laur. Lavastus ja tantsulised liikumised olid Ago-Endrik Kerge poolt, lavakujundus Liina Keevallik'u, kostüümid olid Liina Pihlak'i poolt valitud ning tantsuseaded Eduard Korotin'i. Etendus toimus kahes vaatuses. Muusikal oli meeldiv ja minu jaoks uus kogemus, kuna käisin esimest korda muusikali vaatamas. Esinejad tegid oma tööd hästi ja vahepeal oli väga naljakaid kohti. Kahjuks ei saanud ma alati kõigest aru, mida esinejad ütlesid. Nad kas ei rääkinud piisavalt selgelt või ei kostunud. Õnneks olid üleval inglise keelsed subtiitrid ning ma sain sealt lugeda, kui midagi arusaamatuks jäi. Kui näitlejad laulsid, siis kostus see paremini. Mulle väga meeldisid need kohad, kus Eliza kõrgeid noote laulis. Kõige naljakamad tegelased olid Eliza isa ja tema kaks sõpra, kes purjakil tantsisid ja laulsid
Saalis oli mõni hetk ka, kus terve saalitäis irvitas geniaalselt läbimõeldud apsakate üle. Kõik komöödiad peavad ilmtingimata inimesi naeratama panema, sest muidu see ei oleks lihtsalt komöödia. Kuid midagi oleks justkui puudu, veidike särtsu ja üllatavaid kohti oleks võinud rohkem olla. Zanri poolest on komöödia ikka komöödia, kus vähemalt korra peab saama kõvasti naerda. Mina ootasin filmilt rohkem loomingulisust, et rohkem erinevaid naljakaid situatsioone. Film iseenesest on leidliku sisuga. Kahjuks jäi kuidagi lahjaks, lootsin ikkagi midagi paremat, kuid ei tea, kas on minul latt liiga kõrgeks seatud. Olles näinud ikka väga häid komöödiaid, kus ikka terve filmi vältel kenasti naerda saab. Viimasel ajal on enamus nähtud komöödiad lootusi purustanud. Kahjuks uuemad filmid harva ületavad vanu klassikuid.
Aeg, mis on tekkinud, enam ei haju, kui seda jäävust ka meeled ei taju. ("Aeg", luulekogust "Päikesepillaja") Luulenäiteid Ei ole paremaid, halvemaid aegu. On ainult hetk, milles viibime praegu. Mis kord on alanud, lõppu sel pole. Kestma jääb kaunis, kestma jääb kole. Ei ole süngeid, ei naljakaid aegu. Võrdsed on hetked, kõik nad on praegu. Elul on tung kanda edasi elu, jällegi Kronos et saaks mõne lelu. Ei ole möödund või tulevaid aegu. On ainult nüüd ja on ainult praegu. Säilib, mis sattunud hetkede sattu. Ainus silmapilk teistest ei kattu. Ei ole mõttetult elatud aegu. Mõte ei pruugigi selguda praegu. Vähemalt, rohkemat olla ei võinuks. Parajal määral saab elu meilt lõivuks. Ei ole kaduvaid, kõduvaid aegu. Alles jääb hetk, milles asume praegu.
paljajalu ja -päi. Kaotasin tasakaalu Sinu silmade jääl ja usalduse luu murdus. Valu vaakuv varesehääl. Ma olen Sind armastanud. Ma olen Su hüljanud ühe silbi pärast, mis vaikuse näkku Sa süljanud. Vere torm rebis raamatulehti ööl, mil viibisin Sinu pool. Tema jõhkruses kaheks tehti vaimuühtsuse ülikool. LÕPETUSEKS Doris Kareva on müstiline luutetaja Ta kirjutab erilisi, rõõmsaid samas ka naljakaid luuletusi Kui ta kirjutab uut kogu, siis ta mõtleb enne välja luulekogu pealkirja ja siis alles luuletused Ta on ka luuletusi kirjutanud noodipaberile, sest kirjutatul peab olema rütm. Näide rütmist esitatud luule ,,Elukogu" Tema sõnul jutustavad luuletused lugusid, seisundeid ja pöördumisi. Luuleni on Dorise juhatanud Anna Haava luule mütoloogiast, kus Doris Kareva lõi oma jumalad, kellega ta suhtleb luulekeeles Kasutatud kirjandus Internet Doris Kareva ,,Aja kuju"
(1803-1882) 1. Elu (lk 72) 2. Looming (lk 53-56) kuni ,,kalevipojani" 3. Vana õpik lk 50-55 3) sündis Virumaal Jõepere mõisa kkingsepa pojana. Ta jõudis ülikoolihariduse ja arstikutseni ning rahvusvaheliselt tunnustatud kirjaniku kuulsuseni. Ta sai kirjanduslikke mõjutusi juba lapsena, kuulates Kaarli mõisateenri Kitlepi suust lugusid muistsest cägilasest Kalevipojast ning hiljem Ohulepa mõisa toapoisi Jakobi vestetud tõsiseid ja naljakaid rahvajutte. Kreutzwaldi huvi kirjanduse vastu süvenes ja arenes õpingute ajal Tartu Ülikoolis ja suhtlemises Faehlmanniga. Rakenduse leidis see Võru-aastail (1833-1877), mil ta pühendus arstitöö kõrvalt kirjanduslikele harrastustele. Suur osa Kreutzwaldi varasemast loomingust on rahvavalgustusliku (kasvatava, hariva) eesmärgiga. Ta kirjutas karskusteemalise jutu ,,Wina-katk" (1840), millega võitles joomapahe vastu ja soovitas asutada Eestis karskusseltse.
" Väike luuleraamat - Artur Alliksaar " 1984 " Alliksaar armastusest " 2002 Luule näited Aeg Ei ole paremaid, halvemaid aegu. On ainult hetk, milles viibime praegu. Mis kord on alanud, lõppu sel pole. Kestma jääb kaunis, kestma jääb kole. Ei ole süngeid, ei naljakaid aegu. Võrdsed on hetked, kõik nad on praegu. Elul on tung kanda edasi elu, jällegi Kronos, et saaks mõne lelu. Ei ole möödunud või tulevaid aegu. On ainult nüüd ja on ainult praegu. Säilib, mis sattunud hetkede sattu. Ainus silmapilk teistest ei kattu.
Kaur Kender „Pangapettus“ Lühikokkuvõte Sellest raamatust on väga raske lühikokkuvõtet teha. Samal ajal toimuvad erinevate inimestega erinevad sündmused. Autor võib kasvõi poole leheküljepealt uude sündmuspaika viia. Põhikohal on teoses raha ja pangad. Kõik tahavad olla rikkad, ametnikud ja ärimehed proovivad riisuda kust veel vähegi võimalik. Kogu ühiskond on raha poolt ära rikutud - ka pangaautomaadid trükivad valeraha. Lõpuks põgeneb Indrek Teine.lv Hatza Pangast. Hatza Panga suvepäevad peeti loomaaias, mis lõppes loomade tapmisega. Loomad lasti puuridest lahti ja aset pidi leidma „tugevam jääb ellu“. Kuna keskklass oli ka üle aia ennast sisse pressinud, siis tahtsid loomad ka neid rünnata. Lennart Meri ja ML koos oma ihukaitsjatega viisid asja kontrolli alla. Raamatu lõppedes sai endisest Hatza Panga juhist narkodiiler. T...
ennast laval kõige rohkem. Musitseerimisoskus on nendel meestel väga hästi välja arenenud, kuna lugudes mängiti erinevaid soolosid, mis olid hästi läbi mõeldud ja ära õpitud. Meeleolu saalis oli hea ja mõnus, täidetud jazzi mahlaste akordidega. Suures pildis õnnestusid kõik palad hästi. Muusika kusagil seisma ei jäänud ning minu kõrv ei tuvastanud ka suuremaid komistamisi või möödamängimist. Kõige enam meeldis lugu ,,Money". Teoste nimetusteks oli võetud kuulsaid/naljakaid tsitaate. Antud tsitaat oli ,,Money does not make you happy, but it quiets the nerves", mis tõlgituna tähendab, et raha ei tee õnnelikuks, küll aga rahustab närve. Lugu oli huvitavaid kõlasid ja rütme täis mõnus kogus jazzi. Emotsioonidest valdas enamasti uudishimu kunagi ei teadnud, mis peale järgmist rida juhtub või kuidas muutub harmoonia peale trompetisoolot. Minu jaoks tegi kontserti eriliseks meeste erakordselt mõnus olek ja enda laval
armastavad väga mängida ning lõbusalt aega veeta. Kaasa aitab muidugi ka vanemate ja teiste lähedaste vähene aeg nende jaoks tööd on palju ning peale pikka ja kurnavat tööpäeva ei jaksata veel lisaks mingite põngerjatega jännata. Mängude seas on populaarsed ka igasugused teleja mälumängud. Lisaks mängudele armastatakse sageli ka lugeda nii nimetatud kurioosumi veerge ja muid seesuguseid suhteliselt ebaolulisi, kuid samas väga huvitavaid ning naljakaid uudiseid. Samuti on suure lugejaskonnaga erinevad seltskonna, naiste ja meesteajakirjad. Inimesed on juba loomult uudishimulikud ning tahavad teada kuidas elavad oma elu kuulsused ja muud meedialemmikloomad. Praegusel ajal on reporterite uudishimu lausa piiritu. Uurivate reporterite puhul on see väga kiiduväärt omadussee on ju ikkagi nende töö, kuid nõnda nimetatud kollased ajakirjanikud ei tunne tihti piire ning rikuvad erisuguseid eetika reegleid
mähkmetes hoiti, näitas ta oma pahameelt valju hääle ja säherduste tegudega. Ta tahtis oma nime inimeste suhu sobitada ja seetõttu ta keelu vastu akna peale ronis ja sealt alla hüppas. Õnneks aga oli just sel silmapilgul seal all vene aednik , kellel pea peal korv täis sõstraid ning Tatikas kukkus sinna sisse. Koolides ta hakkama ei saanud, pidevalt vahetas neid. Esimene kool kuhu Tatikas sisse astus oli odav rahvakool. Seal sodis Tatikas kõik lauad ja pingid igasugu naljakaid vigureid täis. Koolmeistrile need aga ei meeldinud ja ta sai vihaseks ning seetõttu läks Tatikas sealt koolist minema. Järgmises koolis kuhu ta läks, jäid lauad ja toolid küll puutumata, aga selle eest kiskus ta teiste õpilaste õpikute lehti, tegi need pallideks, kastis tindi seest läbi ning loopis teiste päid nendega. Kord aga lendas see koolmeistrile otse suhu. Seetõttu riputati talle jälle põletamata kasetuhka seljale. See Tatikale jälle ei meeldinud
täpselt niimodi. Nagu mainib Doris Kareva selles luuletuses,et ta oleks nõus andma oma liivalabidad ja lemmiku kaisukaru oma armastatule. Kunagi ei ole teada, mis tagajärjed sellel kõigel on, mõnikord lõppeb see hästi ja mõnikord halvasti nagu ka luuletuses. ,,Aeg" Artur Alliksaar Ei ole paremaid, halvemaid aegu. On ainult hetk, milles viibime praegu. Mis kord on alanud, lõppu sel pole. Kestma jääb kaunis, kestma jääb kole. Ei ole süngeid, ei naljakaid aegu. Võrdsed on hetked, kõik nad on praegu. Elul on tung kanda edasi elu, jällegi Kronos et saaks mõne lelu. Ei ole möödund või tulevaid aegu. On ainult nüüd ja on ainult praegu. Säilib, mis sattunud hetkede sattu. Ainuski silmapilk teisest ei kattu. Ei ole mõttetult elatud aegu. Mõte ei pruugigi selguda praegu. Vähemat, rohkemat olla ei võinuks. Parajal määral saab elu meilt lõivuks. Ei ole kaduvaid, kõduvaid aegu. Alles jääb hetk, milles asume praegu.
annaabi.ee 
