Keskaja inimese hirmud
paluti andeks neilt, kellele oli inimene teinud oma elujooksul halba. Pätid kartsid surres, sattuda
põrgusse, millest vaimulikud neile rääkisid ning seetõttu paluti alati vabandust enne surma. Jumal
oli üks suurimaid hirme keskajal.
Haigused hakkasid juba levima keskajal nagu tänapäevalgi. Üks suurimaid ning ohtlikumaid
haiguseid keskajal, mis vallutas euroopa on katk. See oli inimeste seas väga levinud hirm, kardeti,
et ise nakkutakse või keegi perekonnast nakatub katku. Mitte keegi ei teadnud, kuidas seda peatada.
Teati vaid, et haigega ei tohi kokku puutuda, muid võid ise nakkuda. Paljud inimesed proovisid
põgeneda katku eest parematele jahimaadele. Mõnel neist õnnestus pääseda sellest, mõned aga
surid. Esmalt siiski põgenesid ära rikkamad ja tähtsamad isikud, kes tundsid, et nemad olid teistest
paremad ja peavad seda eluviisi jätkama kusagil mujal. Katk tappis massiliselt inimesi ja sellest
annaabi.ee 
