NAKKUSOHTLIKUD PATSIENDID - potentsiaalne kokkupuude iga päev. Kutsenakkushaiguse saamine. Lahendus: töötajate vaktsineerimine, isikukaitsevahendite kasutamine ja regulaarne tervisekontroll. TORKE- JA LÕIKEVIGASTUSED - üldiselt ei esine. Lahendus: suhtuda igasse patsienti kui potentsiaalselt nakkusohtlikku patsienti ja olla torke- või lõikevigastusi põhjustavate töövahenditega töötamisel eriti ettevaatlik ning mitte kiirustada. MUUD VIGASTUSED - nakkusohtliku vedeliku silma sattumine, hammustamine, kokkupuude väljaheidete, saastunud voodipesu . Lahendus: isikukaitsevahendite kasutamine ja ohutusnõuete järgimine. FÜSIOLOOGILISED JA ERGONOOMIKALISED TEGURID SUNDASENDID - töö on füüsiline, sundasendid esinevad patsientide tõstamisel ja pööramisel. Kõige enam on koormatud selg, jalad ja käed, lihasvalud. Lahendus: võimaluse korral teha regulaarselt puhkepause ja vaheldada
3. TÖÖÕNNETUSE ANDMED TÖÖÕNNETUSE TOIMUMISE AEG (päev, kuu, aasta) 10 juuni 1987 KELLAAEG 8.40 TÄISTUNDE TÖÖAJA ALGUSEST 0 TÖÖÕNNETUSE RASKUSASTE KERGE RASKE SURM TÖÖVÕIMETUS MÄÄRATUD VIGASTUSE LIIK: Raske trauma VIGASTATUD KEHAOSA: Parem häbemeluu, pea. NAHKA LÄBISTAV KOKKUPUUDE NAKKUSOHTLIKU ESEME, INIMESE VÕI LOOMAGA. SAANUD ENNETAVAT RAVI 4. TÖÖÕNNETUSE ASJAOLUDE KIRJELDUS (Kirjelda töötamiskohta, tööprotsessi, kasutatud töövahendit, töötaja tegevust tööõnnetuse hetkel, vigastuse vahetut tekitajat jms.) Ergo-mehaanika osakonna juhataja E. Vainlo korraldusel pidi 10. juunil 1987. a. M. Joel remontima kombinaadi metallväravat. Talle ülesanne lahti keerata 2 polti, mis kinnitasid metallvärava hinge sarniiri väravapostile. Metallvärav
· lühikesed lakkimata küüned ning puhtad küünealused · sõrmustest, käekellast loobumine · terve käenahk · hoolikas kätepesu · käte antiseptikumi korralik kasutamine · kaitsekinnaste kasutamine Käsi tuleb pesta nii palju kui vajalik ja nii vähe kui võimalik, kuna üleliigne pesemine hävitab naha hüdrolipiidkihti ja seega põhjustab käenaha kuivamist. Tegevuste juures, kus ei toimu otsest kontakti potensiaalselt nakkusohtliku materjaliga ning ei toimu nähtavat käte saastumist, ei pea peale iga patsienti käsi enne antiseptika teostamist pesema. Käte pesemise eesmärgiks on: vabaneda orgaanilisest mustusest; 8 vähendada transiitmikrofloora hulka ja selle ülekandmist käte kaudu. Käsi mitte pesta liiga kaua ja liiga intensiivselt, sest kestev seebi toime lõhub nahka kaitsva
TÖÖÕNNETUSE RASKUSASTE KERGE RASKE SURM TÖÖVÕIMETUS MÄÄRATUD VIGASTUSE LIIK: Vasaku rangluu murd. Vasaku V-VII roide murd. Traumaatiline õhkrind vasakul. Nahaalune emfüseem vasakul. VIGASTATUD KEHAOSA: Vasak rangluu, vasak rindkerepool. NAHKA LÄBISTAV KOKKUPUUDE NAKKUSOHTLIKU ESEME, INIMESE VÕI LOOMAGA. SAANUD ENNETAVAT RAVI 4. TÖÖÕNNETUSE ASJ AOLUDE KIRJ ELDUS (Kirjelda töötamiskohta, tööprotsessi, kasutatud töövahendit, töötaja tegevust tööõnnetuse hetkel, vigastuse vahetut tekitajat jms.) Töötamiskoht oli põld. Tööprotsessiks oli loomade söötmine ja silopallide koplisse panek. Selleks kasutati traktorit. Töötaja
· silmade kaitse (näokate, kaitseprillid), mida kantakse vere, kehavedelike või nakatunud jäätmete või kudede näkku pritsimise ohu korral, · haavade ja marrastuste katmine veekindlate plaastritega, · teravate töövahendite kohene ja ohutu paigutamine spetsiaalsetesse torkekindlatesse mahutitesse, · tagamine, et teravate töövahendite mahuteid täidetakse lubatud piirini, · süstlanõelte peale kaitsekorgi tagasipanemise vältimine. Nakkusohtliku terava töövahendi tekitatud vigastuse korral tuleb teha järgmist: · lasta verel haavast voolata, · pesta haav seebi ja sooja jooksva veega (mitte hõõruda), · katta nahahaav plaastriga (silmad ja suu tuleb pesta rohke veega), · tagada terava töövahendi ohutu kõrvaldamine see tuleb asetada spetsiaalsesse mahutisse töövahendit ennast puudutamata, · teatada juhtumist vahetule ülemusele ja pöörduda kellegi abiga arsti poole.
· bioloogilised jäätmed inimestelt ja loomadelt · ravimijäätmed ja teised ohtlikud jäätmed · olme- ja muud jäätmed Põhimõtteliselt on neli viisi, kuidas nakkus võib mikroorganismidega (bakterid, viirused, seened ja parasiidid) edasi kanduda tahkete jäätmete käitlemisel: · naha kaudu, kas naha defekti puhul või naha vigastamisel teravate instrumentidega · limaskesta kaudu pritsimise teel · respiratoorse süsteemi kaudu sissehingamisel · soolekanali kaudu nakkusohtliku materjali tarbimisel käitlemise meetodid Eestis on: * üleandmine jäätmekäitlusettevõttele * hävitamine tekkekohal * tagastamine tarnijale või tootjale Tervishoiujäätmete põletamine · Olemas peab olema automaatne jäätmete ettesöötmise süsteem, mis väldib jäätmete lisamist, kui temperatuur langeb alla kindlaksmääratud piiri ja/või suitsugaaside puhastamisel esineb avarii · tekkinud soojuse taaskasutamine nii suurel määral kui võimalik
arsti poolt töötajale töövõimetus. Kui tööõnnetuse tagajärjel saadud tervisekahjustus ei põhjustanud töövõimetust, märget ei tehta. Vigastuse liik ja vigastatud kehaosa - täidetakse arsti poolt esitatud tööõnnetuse teatise alusel. Kui töötajale ei määratud töövõimetust ja tööandjal puudub arsti teatis märgitakse töötajalt saadud teabe põhjal. Nahka läbistav kokkupuude nakkusohtliku eseme, inimese või loomaga, saanud ennetavat ravi – märge tehakse juhul kui kokkupuute järgselt on töötaja saanud ennetavat ravi. Kui töötajal oli nahka läbistav kokkupuude, kuid ta ei ole ennetavat ravi saanud, märget ei tehta. Raporti osa 4 - Tööõnnetuse asjaolude kirjeldus Siin kirjeldatakse töötamiskohta, tööprotsessi, kasutatud töövahendit, töötaja tegevust tööõnnetuse hetkel, vigastuse vahetut tekitajat jms.
annaabi.ee 
