olema vahemikus 20-30%. Lisaks soodustab veel arengut temperatuur, kõige paremini areneb majavamm 18-23oC juures ning tavaliselt ongi just selline toatemperatuur. Organism Majavamm on üsna levinud ning antud pildil esinev viljakeha annab märku, et tegemist on kaugelearenenud seenega. Pärast viljakeha moodustamist annab majavamm sadu miljoneid eoseid, mis levivad edasi peaaegu kõigega, isegi õhuga. Kui eosed levivad sobivasse keskkonda, moodustub uus nakkuskolle. Esialgu ilmub valge mütseel, mis on väga kiire kasvuga. Mütseel kasvab tavalisel toatemperatuuril keskmiselt 2-3 mm ööpäevas. Peale mõningat kasvamist tekivad kollakad täpid. Viljakehad võivad kasvada kuni 4 cm paksuseks ja isegi kuni poole meetri laiuseks. Majavammi puhul on märkimisväärne ka seeneniidistik. Seeneniidistik võib kiiresti levida mõne meetri kaugusele toiteallikast. Kuna eostel on kaks sugu siis majavamm saab areneda vaid juhul, kui kokku puutuvad
põrandapragudesse, mööbli alla. Haruldased pole juhtumid, kus pehme mööbel on nakatunud koidega. Tekstiilid on tundlikud. Ohustatud on ka mööbli varju jäävad vaibaosad. Vaatluse käigus võib leida elusaid, surnud putukaid, vastseid, nukkusid, ekskremente, läbinäritud materjaliosi, mune. Regulaarne ülevaatlus võimaldab avastada kahjurid enne nende massiliseks muutumist. Putukad võivad sattuda ka ämblikuvõrkudesse. Kui täheldatakse koilibilakte lendamist, tuleb avastada nakkuskolle ja see hävitada. Esmajärjekorras tuleb üle vaadata villased + karusnahast esemed. Kontrollida tuleb vähemalt 1x poole aasta jooksul. Riietusesemete ülevaatlus toimib sellises jrks : krae, kraealune, varrukad, seljatagune, hõlmad. Sellele järgneb pahupoole kontroll. Tähelepanu tuleb pöörata taskutele, õmblusäärtele. Kui esemed on ümbristatud, tuleks need vaatluseks ü,mbristest välja võtta. Tuleks kontrollida kõige enam ohustatud säilikuid
annaabi.ee 
