kannaliigeses. • Kõige tõsisemaks kahjustuseks oli liigesekõhre täielik hävinemine, mille tagajärjel paljastusid luupinnad. Taolisi kahjustusi leiti sagedamini küünarliigeses. • Ka mittelonkavate sigade liigeseid kontrolliti ning leiti 8%-l sigadest liigeseõõnes M. hyosynoviae. Liigesekahjustusi aga esines neil sama palju kui lonkavatel sigadel. UURING LONKAMISE PÕHJUSTEST Profülaktika: • Ainult 3% 8-nädalastest põrsastest olid nakkuskandjad. • Kui selle uurimuse käigus viidi 4- ja 8-nädalased põrsad puhtasse nakkusvabasse sektsiooni, oli tõenäoline, et enamik võõrukeid neis eraldipeetavates rühmades ei nakatu. • Järelikult tuleks rakendada põhimõtet kõik sisse–kõik välja nii võõrutamisel kui edaspidi, et erinevate vanuserühmade loomad ei seguneks. LAHANGULEID JA LABORDIAGNOSTIKA • Lahanguleid: • Liigese liikuvus vähenenud • Sünoviaalvedelik kollast värvi, sisaldab fibriinihelbeid
jalutab. Lapsel on ju alatihti kätel või jalgadel mõni kriimuke, mille kaudu puugi süljes olev haigustekitaja organismi satub. Missuguseid haigusi puugid levitavad? Puugid kannavad edasi mitmeid haigustekitajaid. Nende tekitatud haigustest on inimesele ohtlikemad puukentsefaliidiviirus ja puukborreioos. Loomulikult ei kanna kõik puugid viirust või bakterit, kuid kahjuks ei ole neile otsa ette kirjutatud, kas nad on nakkuskandjad või mitte. Seega tuleb alati arvestada võimaliku nakkusohuga. Rohkem haigestuvad need, kes viibivad sagedamini looduses. · Puukentsefaliit Puukentsefaliit ehk ajupõletik kulgeb enamasti kergelt ja paraneb ise. Puugid on viiruse vaheperemeesteks, saades nakkuse enamasti metsloomadelt ja lindudelt. Kui inimene on nakatunud puukentsefaliitviirusega, ilmnevad tal paari nädala jooksul pärast puugi hammustust gripiga sarnased haigustunnused: pea- ja lihasevalu, kerge palavik
esineb kõige rohkem tolmud, mida tuleks tihedamini koristada Bioloogilised ohutegurid Oht Esinemiskoht, Ohustatud Riskitase Soovitused ja iseloomustus isikud ettepanekud 1. Bakterid Kliendid kui Klienditeenind II III Töötajaid nakkuskandjad ajad (olenevalt vajadusel aastajast) vaktsineerida, (keskmine- jälgida kõrge) hügieeninõudei d. Soodustada
1. 25% otsene pärilikkuse mõju 2. 10% otsene keskkonna mõju 3. 65% pärilik eelsoodumus + keskkondlik mõju Teratogeenid 1. Bioloogilised a) haigustekitajad - viirused - kõik viirused läbivad platsenta, aga eriti ohtlikud on punetised ja tsütomegaloviirus b) bakterid nt süüfilise tekitaja (kaasasündinud süüfilis) c) algloomad (toksoplasma - peremeheks kodukass. Üle poolte inimeste Eestis on nakkuskandjad, kuid nakkus on tavaliselt immuunsüsteemi kontrolli all. Naistele ohtlik - haigestumine toksoplasmoosi enne rasestumist - tagajärjeks probleemid rasedaks jäämise ja raseduse lõpuni kandmisega. Veel ohtlikum on haigestumine raseduse ajal - laps sünnib pimedana, kurdina, vm tugevate meeleelundite- ja ajukahjustustega) d) vaegused - kaltsiumivaegus (lootel probleeme pole, kuna ta võtab vajaliku emalt)
Siberi katku haigustekitajad on kogu maailmas levinud ja elavad mullas. Haiguse vormid Inimene nakatub tavaliselt kokkupuutest loomade või loomsete produktidega. Samas aga võivad ka tolm, loomakarvad või vill nakkust edasi kanda, kui neid sisse hingatakse. Veel on võimalik nakatuda saastunud toidu kaudu. Neist nakatumise viisidest tulenevad kolm haigusvormi: nahavorm (nakatumine toimub naha pisivigastuste kaudu), kopsuvorm (nakkuskandjad sisenevad hingamisteede kaudu), soolevorm (nakkus saadakse toiduga). Kuna Siberi katku tekitajaid on lihtne suurtes kogustes toota ja nad püsivad eostena kaua nakatamisvõimelistena, siis on võimalik kasutada neid bioloogilise relvana. Antraksi nakatumine on inimesele ohtlik ainult siis, kui teda ei saa kohe pärast nakatumist ravida. 5) Kopsupõletik Kopsupõletik ehk pneumoonia on kõige sagedasem surma põhjustav nakkushaigus. Eriti ohustatud on imikud, väikelapsed ja vanurid
annaabi.ee 
