On olemas pöörasusi, mis avalduvad nakkushaigustena Igal inimesel on rääkida lugu millestki mis ta elus hulljulget teinud on ja tavaliselt seal ka see on lõppenud. Kui aga see tegevus hakkab kordum loetakse seda kui sõltuvusena või lausa haigusena. Nakkushaiguseks läheb asi siis kui ühe inimese hullusest saab juba suurema inimhulga tegevus. Miks levib ühe inimese avastatud hullus edasi laiemale inimkonnale? Arvan, et peamine põhjus on soov koheselt uue moevooluga kaasa minna ja olla pop, kõik teised sõbrad ja sõbrannad teevad ka seda niiet miks mitte proovida. Tahetakse elult kõike ja selle nimel ollakse nõus minema samm kaugemale kui ennem käidud ja niimoodi avastataksegi uus moeröögatus. Näiteks lennukist alla hüppamine ennem surma, see on kindlasti paljude esimene samm mis piisava julguse kokkusaades ära tehakse. Peale hüpet mõistetakse, et hirm oli suurem kui arvati ja tahetakse isegi uuesti minna, tahetakse aga samm edasi astuda ...
Eesti loomaarstidel on tänaseks tekkinud mure, et tuberkuloosihaige inimene võib nakatada tuberkuloosi lehmad, sest tuberkuloosi mükobakter on nakkusohtlik ka veistele. Looduses leidub ja on teadlaste poolt määratud üle saja mükobakteri liigi (M. avium, M. intracellulare, M. scrofulaceum, M. fortuitum, M. kansasii, M. marinum jt.). Loetletud ja veel mõned liigid võivad inimesel põhjustada erinevaid raskesti diagnoositavaid ja halvasti ravile alluvaid haigusi, mis ei levi nakkushaigusena haigelt tervele. Neid haigusi nimetatakse mükobakterioosiks. Ülipika peiteaja ja väga kroonilise kuluga nakkushaigust pidalitõbe põhjustab samasse perekonda kuuluvmycobacterium leprae. Eestis esineb pidalitõbe üksikjuhtudena, seega on nakkusoht olemas. Tuberkuloositekitajad levivad väliskeskkonda kopsutuberkuloosihaige rögaga, kõnelemisel, köhimisel ja aevastamisel õhku paiskuvate silmale nähtamatute piisakestega, neerutuberkuloosihaige kusega, sooletuberkuloosihaige roojaga,
(1) Vabariigi Valitsus võib loodusõnnetusest, katastroofist või nakkushaiguse levikust tuleneva hädaolukorra lahendamiseks kuulutada välja eriolukorra. (2) Katastroofina käesoleva seaduse tähenduses mõistetakse suuremõõtmelist õnnetust või avariid, eelkõige: 1) keskkonna ulatuslikku keemilist, bioloogilist või radioaktiivset saastumist; 2) ulatuslikku tulekahju või plahvatust; 3) raskete tagajärgedega laeva-, lennuki-, rongi- või muu transpordivahendi õnnetust (3) Nakkushaigusena käesoleva seaduse tähenduses mõistetakse nakkushaigust nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse tähenduses ning loomataudi loomatauditõrje seaduse tähenduses. § 14. Eriolukorra väljakuulutamise kord (1) Eriolukorra väljakuulutamise otsustamiseks kutsub peaminister või tema äraolekul teda asendav minister viivitamata kokku Vabariigi Valitsuse istungi, kus kuulatakse ära Vabariigi Valitsuse kriisikomisjoni arvamus eriolukorra väljakuulutamise vajaduse kohta. § 15
eelkõige: 1) keskkonna ulatuslikku keemilist, bioloogilist või radioaktiivset saastumist; 2) ulatuslikku tulekahju või plahvatust; 3) raskete tagajärgedega laeva-, lennuki-, rongi- või muu transpordivahendi õnnetust; 4) käesoleva seaduse § 34 lõike 2 punktides 13 ja 1114, lõike 3 punktides 3 ja 6, lõike 4 punktides 2 ja 4, lõike 8 punktis 2 ning lõike 9 punktides 13 nimetatud elutähtsa teenuse toimepidevuse raskete tagajärgedega ja pikaajalist katkemist. (3) Nakkushaigusena käesoleva seaduse tähenduses mõistetakse nakkushaigust nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse tähenduses ning loomataudi loomatauditõrje seaduse tähenduses. § 14. Eriolukorra väljakuulutamise kord (1) Eriolukorra väljakuulutamise otsustamiseks kutsub peaminister või tema äraolekul teda asendav minister viivitamata kokku Vabariigi Valitsuse istungi, kus kuulatakse ära Vabariigi Valitsuse kriisikomisjoni arvamus eriolukorra väljakuulutamise vajaduse kohta.
2) ulatuslikku tulekahju või plahvatust; 3) raskete tagajärgedega laeva-, lennuki-, rongi- või muu transpordivahendi õnnetust; 4) käesoleva seaduse § 34 lõike 2 punktides 13 ja 1114, lõike 3 punktides 3 ja 6, lõike 4 punktides 2 ja 4, lõike 8 punktis 2 ning lõike 9 punktides 13 nimetatud elutähtsa teenuse toimepidevuse raskete tagajärgedega ja pikaajalist katkemist. (3) Nakkushaigusena käesoleva seaduse tähenduses mõistetakse nakkushaigust nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse tähenduses ning loomataudi loomatauditõrje seaduse tähenduses. § 14. Eriolukorra väljakuulutamise kord (1) Eriolukorra väljakuulutamise otsustamiseks kutsub peaminister või tema äraolekul teda asendav minister viivitamata kokku Vabariigi Valitsuse istungi, kus kuulatakse ära Vabariigi Valitsuse kriisikomisjoni arvamus
avariid, eelkõige: 1) keskkonna ulatuslikku keemilist, bioloogilist või radioaktiivset saastumist; 2) ulatuslikku tulekahju või plahvatust; 3) raskete tagajärgedega laeva-, lennuki-, rongi- või muu transpordivahendi õnnetust; 4) käesoleva seaduse § 34 lõike 2 punktides 13 ja 1114, lõike 3 punktides 3 ja 6, lõike 4 punktides 2 ja 4, lõike 8 punktis 2 ning lõike 9 punktides 13 nimetatud elutähtsa teenuse toimepidevuse raskete tagajärgedega ja pikaajalist katkemist. (3) Nakkushaigusena käesoleva seaduse tähenduses mõistetakse nakkushaigust nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse tähenduses ning loomataudi loomatauditõrje seaduse tähenduses. § 14. Eriolukorra väljakuulutamise kord (1) Eriolukorra väljakuulutamise otsustamiseks kutsub peaminister või tema äraolekul teda asendav minister viivitamata kokku Vabariigi Valitsuse istungi, kus kuulatakse ära Vabariigi Valitsuse kriisikomisjoni arvamus eriolukorra väljakuulutamise vajaduse kohta.
eelkõige: 1) keskkonna ulatuslikku keemilist, bioloogilist või radioaktiivset saastumist; 2) ulatuslikku tulekahju või plahvatust; 3) raskete tagajärgedega laeva-, lennuki-, rongi- või muu transpordivahendi õnnetust; 4) käesoleva seaduse § 34 lõike 2 punktides 13 ja 1114, lõike 3 punktides 3 ja 6, lõike 4 punktides 2 ja 4, lõike 8 punktis 2 ning lõike 9 punktides 13 nimetatud elutähtsa teenuse toimepidevuse raskete tagajärgedega ja pikaajalist katkemist. (3) Nakkushaigusena käesoleva seaduse tähenduses mõistetakse nakkushaigust nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse tähenduses ning loomataudi loomatauditõrje seaduse tähenduses. § 14. Eriolukorra väljakuulutamise kord (1) Eriolukorra väljakuulutamise otsustamiseks kutsub peaminister või tema äraolekul teda asendav minister viivitamata kokku Vabariigi Valitsuse istungi, kus kuulatakse ära Vabariigi Valitsuse kriisikomisjoni arvamus eriolukorra väljakuulutamise vajaduse kohta.
avariid, eelkõige: 1) keskkonna ulatuslikku keemilist, bioloogilist või radioaktiivset saastumist; 2) ulatuslikku tulekahju või plahvatust; 3) raskete tagajärgedega laeva-, lennuki-, rongi- või muu transpordivahendi õnnetust; 4) käesoleva seaduse § 34 lõike 2 punktides 13 ja 1114, lõike 3 punktides 3 ja 6, lõike 4 punktides 2 ja 4, lõike 8 punktis 2 ning lõike 9 punktides 13 nimetatud elutähtsa teenuse toimepidevuse raskete tagajärgedega ja pikaajalist katkemist. (3) Nakkushaigusena käesoleva seaduse tähenduses mõistetakse nakkushaigust nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse tähenduses ning loomataudi loomatauditõrje seaduse tähenduses. § 14. Eriolukorra väljakuulutamise kord (1) Eriolukorra väljakuulutamise otsustamiseks kutsub peaminister või tema äraolekul teda asendav minister viivitamata kokku Vabariigi Valitsuse istungi, kus kuulatakse ära Vabariigi Valitsuse kriisikomisjoni arvamus eriolukorra väljakuulutamise vajaduse kohta.
annaabi.ee 
