protsendile. Sõdurid rääkisid Florence`i kohta legende, nimetades teda „Leedi lambiga“, sest öösiti käis ta ise lamp käes mööda palateid haigeid vaatamas. Florence Nightingale´i teooria 2 Florence pühendas aastad oma haigete hoolduse meetodi käsitlusele. See meetod oli üsna geniaalne ja lihtne: range puhtuse pidamine palatides, soojus, valgus, regulaarne ruumide tuulutus, toitumisrežiim, nakkushaigete isoleerimine (karantiin) ja tähelepanelik suhtumine iga haigete kaebustele. Ta uuris meditsiinilisi raamatuid ja atlaseid ning külastas varjupaiku kodututele ja haigetele. Esimese teadusliku määramise ravitsemise erialale andis F.Nightingale oma raamatus „Ravitsemise märkused“ (1859). Ta arvas, et ravitsemine on tegevus, mis kasutab patsiendi ümbrust, et abistada tema taastumist, kus ravitsemise eesmärk oli formuleeritud järgmiselt:
Nakkushaigetega koos elasid neis 38. Mida sätestas 1925 seosed ja liitis Eesti Nõukogude ka kerjused, vigased, pimedad, aastal vastu võetud Venemaa totalitaarse kodutud ja vanadusnõdrad, samuti hoolekandeseadus? riiklussüsteemiga lapsed. *Puudus igasugune vahetegemine nakkushaigete ja Maailmasõja järgselt lisandus veel praktiliselt tervete vahel, kõik elasid uus grupp abivajajaid- sõjainvaliidid 45. Millised olid ühes ruumis. *Meditsiinilist ning põgenikud ja orvud. hoolekande sihtgrupid ENSV- teenindamist polnud, küll aga oli s? igaühes vaimulik 39. Millega tegelesid ENSV hoolekande sihtgrupid
5.1. Epideemiate vältimise ja kontrolli lähtepunktid · Reservuaaride avastamine ja kahjutustamine · Ülekandeteede katkestamine ja blokeerimine · Vastuvõtlike inimeste arvu vähendamine, vaktsineerimine ja ravi · Karantiin · Informatsioon · Hospitaalinfektsioonide kontroll · Õhuga edasikantavad nakkushaigused . aerosoolide leviku tõkestamine . nakkushaigete isoleerimine 11 . maskide kandmine · Artropoodidega edasikantavad nakkushaigused putukate leviku ja paljunemise tõkestamine · Otsesel kontaktil edasikantavad nakkushaigused . sagedane kätepesu . kontaktide arvu vähendamine miinimumini . kondoomide kasutamine suguhaiguste leviku tõkestamiseks
esimese abi sanitaarautot.8 Kiirabi algusaastate sanitaarauto oli kummaliselt madal ja ebaproportsionaalselt lai masin, mille rahvas tabavalt "mardikaks" ristis. Varsti hangiti Tallinnale moodsalt sisustatud sanitaarauto. 1929. aastal oli neid Tallinnas kaks. Peale selle oli Punase Risti Peavalitsuse transportosakonna käsutuses ka 2 kergesõiduautot ja 1 veoauto. Nakkushaigusi põdevaid patsiente veeti nakkushaigete ravila erisõidukiga. Haigevedude arv sanitaarautodega küündis pooleteise tuhandeni aastas, neist umbes 1/4 -1/3 tehti tasuta. Autode läbisõit Tallinna ja selle ümbruse viletsatel teedel ületas 15 000 km aastas. Autode kered ehitati kodumaal, välismaalt toodi vaid sassiid ja plaanid. Seda tehti mitmel põhjusel: esiteks kulude kokkuhoiuks ja omamaise tööstuse arendamiseks, teiseks kohapealsetest oludest tingitud muudatuste tegemiseks detailides.
Isikuvabadus ei ole ainus põhiõigus teatud juhtudel ei kaalu teistele isikutele ohtliku isiku vabadusõigus üles teiste isikute põhiõigusi elule, tervisele, inimväärikusele jms, mille tagamine on PS §-de 13 ja 14 järgi riigi ülesanne. Seega tasakaalustavad isikute põhiõigused üksteist. Kohtunikud märkisid ka, et ainuüksi isiku ohtlikkusest realiseeruva riski vältimise eesmärgil vabaduse võtmine on nii PS § 20 lg 2 p 5 kui EIÕK art 5 lg 1 punkti e järgi lubatav nakkushaigete, vaimuhaigete, alkohoolikute, narkomaanide puhul, ka hulkurite puhul. Nende isikute ohtlikkus võib olla aga kordades madalam kui korduvalt isikuvastaseid kuritegusid toime pannud isikute oma. EIK seisukohtade järgi on nõutud, et karistusjärgne kinnipidamine peab preventiivse vahendina oluliselt erinema vabaduse võtmisest karistusena, st karistusjärgse kinnipidamise korraldus tuleb tagada selliselt, et isikule kaasneks sellega lisaks vabaduse võtmisele vaid minimaalseid kitsendusi
1920. a. anti Preisimaal seadus välja, mis vigaste laste hoolekande asetab kindlale alusele. Vigaseid tuleb nii vara kui võimalik ravida. Nii on võimalik häid tagajärgi saavutada. Vigaste hoolekande ülesandeks on teha neid töövõimelisiks isikuiks. Töötegija inimene on iseseisev. Ei ole kerge ütelda, missugust last tuleb vigaseks lugeda. Haiged lapsed Laste haigemajad Esimene laste haigemaja asutati Pariisis 1802.a. Sel ajal ei tuntud veel mitte nakkushaigete eraldamist teistest haigetest ja sellepärast lamasid siin koos haiged lapsed kõiksugu haigustega. Alles 1834.a. hakati rõugehaigeid teistest eraldama. Meie aja laste haigemajalt nõutakse väga palju. Ta koosneb kolmest osast: sisehaiguste-, rinnalaste- ja nakkusosakond. Mõnel pool on laste haigemajaga ühendatud ka laste-kirurgia ja ortopeedia. Puhtus peab laste haigemajas valitsema, samuti kord ja vastutustunne. Eestis avati 1922. a. Tartu ülikooli lastekliinik 20 voodiga sisehaigetele
iga). Pikaaegne antibiootikumravi Laialdased vigastused. Personali nappus. Halvad hügieenireeglid. Epideemiate vältimine ja kontroll I Reservuaaride avastamine ja kahjutustamine. Ülekandeteede blokeerimine. Vastuvõtlike inimeste arvu vähendamine vaktsineerimine ja ravi. Karantiin .Informatsioon. Hospitaalinfektsioonide kontroll Epideemiate vältimine ja kontroll II - ülekandeteede blokeerimine Õhuga edasikantavad nakkushaigused - aerosoolide leviku tõkestamine, nakkushaigete isoleerimine, maskide kandmine. Artropoodidega edasikantavad nakkushaigused - putukate leviku ja paljunemise tõkestamine. Otsesel kontaktil edasikantavad nakkushaigused - sagedane kätepesu, kontaktide arvu vähendamine miinimumini, kondoomide kasutamine suguhaiguste leviku tõkestamiseks. Vee ja toiduga edasikantavad nakkushaigused saneerimine, toiduainete kuumtöötlus, vee desinfitseerimine (nt. kloor), toiduainete hoolikas töötlus ja säilitamine
Nendes kohtades, kus vesi ei ole mikrobioloogiliste nitajate poolest stabiilne, on paigaldatud UV-seadmeid, niteks Jrvamaa kahes phikoolis (Roosna-Alliku ja Lehtse). Kuigi teatud veevrkide joogivesi ei vastanud nuetele, ei registreerinud epidemioloogid mullu joogiveest phjustatud grupiviisilisi haigestumisi. Veega seonduvat grupilist haigestumist registreeriti viimati 1993. aastal. 1993. a oli viimane A-viirushepatiidi puhang Smerus 575 haigega. Mitmete nakkushaigete korral jb nakkuse allikas ja leviku tee vlja selgitamata, kuigi vesi vib olla oluliseks lekandeteguriks. Vesi vib etendada ka kaudselt osa mitmete nakkuste levikus (niteks isikliku hgieeni ja sanitarsete elutingimuste halvenemine veekatkestuste korral). Seega on vee osathtsus nakkuste levikus ja sellest sltuvalt terviserisk tegelikult suurem, kui seda vimaldavad hinnata olemasolevad andmed. Joogivee standardile vastavuse peab tagama vee kitleja. Allikas: Joogivee terviseohutus 2002. aastal.
......................................................................... 412 30.1. Vastsündinute ja laste reanimatsiooni eripärad ................................................................. 432 5 31. Sissejuhatus hügieeni ja nakkusõpetusse ................................................................................. 437 31.1. Levinumad nakkused......................................................................................................... 439 31.2. Nakkushaigete transportimine ........................................................................................... 444 31.3. Kaitsemeetmed kiirabitöötajatetele ................................................................................... 445 31.4. Saastumine nakkusohtlike ainetega ................................................................................... 447 32. Kannatanu päästmise põhiprintsiibid .............................................................................
annaabi.ee 
