Keskaegse linlase toidulaud
Ka
argipäevadel sooviti süüa võimalikult hästi ja mitmekülgselt. Parimatel aegadel oli see ajastu
tõeliste maitseelamuste paradiis.
Keskaja Euroopas kannatas suur osa elanikkonnast sageli alatoitumust. Aastail 1315-1317 oli
suur üleeuroopaline näljahäda, millel oli Liivimaale väga rasked tagajärjed. See mõjutas kogu
rahva elu: talupojad põgenesid, sageli tühjenesid terved külad.
Tühja kõhu kõrval mõjutasid elu üldine ebakindlus, surma külvav katk ja teised
nakkusepideemiad ning kiriku kasvav püüe oma haaret laiendada. Näljahädade aegu unistasid
nii mõnedki Cockaigne'ist, küllusemaast, kus päevad kuluvad lõputuis maitsenaudinguis
Päevane toidu hulk ja selle jaotus söögikordadeks olenes mitmest asjaolust: toiduainete
varudest, tööpäeva pikkusest, mis sõltus aastajast. Suvel, kui olid pikemad päevad, peeti kaks
puhke- ja söögipausi. Hommikul võeti kerge eine, mis koosnes leivast, piimast vms.