Vöötohatis Vöötohatis tekib inimestel, kes on nakatunud tuulerõugete-vöötohatise viirusega. Viirus säilib organismis varjatud olekus ning taasaktiveerub tavaliselt vanemaealistel (50 aasta vanustel) inimestel. Vöötohatist esineb 10-20%-l elanikkonnast. Haigusetekitaja Vöötohatise tekitaja on tuulerõugete-vöötohatise viirus ehk inimese herpesviirus 3. Nakkuseallikas Vöötohatise nakkuseallikaks on haige inimene. Viiruse levimine Vöötohatise viirus levib haige vöötohatise villikestest või haavanditest kokkupuutel terve inimesega. Lähikontaktsed inimesed nakatuvad 20% sagedusega. Inkubatsiooniperiood Vöötohatise-tuulerõugete viirus püsib latentses olekus inimese närvisüsteemi rakkudes aastaid ja aastakümneid. Nakatamisohtlik periood Pärast aktiveerumist ja ohatisehaavandite tekkimist levitab haige viirusi ühe nädala jooksul pärast haavandite tekkimist.
pärast haiglas viibitud ajavahemikku. Enamus bakteriaalsete hospitaalinfektsioonide puhul ilmneb infektsioon 48 või enama tunni möödudes hospitaliseerimisest. "Haiglanakkustõrje standardid" määravad sobivaks ajavahemikuks kolm ööd (72t.). Haiglanakkuse tekkimise eelduseks on haigustekitajate olemasolu haiglas või tuuakse haigla keskkonda haigete, haiglapersonali ja külastajate poolt või seadmete, instrumentide ja muu varustusega. Nakatumise all mõistetakse haigustekitajate levikut nakkuseallikaks olevatelt inimestelt, loomalt/linnult või saastunud esemelt teise, vastuvõtliku inimese organismi. Soodsatel tingimustel toimub haigustekitajate paljunemine, koe- ja elundikahjustused. Väljenduvad kas kliiniliste haigusnähtude ilmumisena, subkliinilise nakkusprotsessina või kandluse kujunemisena. Nakkushaiguse tekkimine põhineb nakkusahelal, mille lülideks on haigustekitaja patogeensus, virulentsus ja paljunemisvõime, nakkusallikas, haigustekitaja levikuteed ning nakkusobjekt
annaabi.ee 
