Rohtude andmine Isolatsioon Haigete, kontaktsete ja vahetu ümbruse kontroll 1.Informatsioon WHO-le igast haiguskahtlusest ja laborat. uuringu tulemusest 2.Range isolatsioon kuni koorikute kadumiseni 3.Lõppdesinfektsioon 4.Karantiin 17 päeva viimasest kontaktipäevast - 7. päev alates esimesest kontaktist kuni 17 päeva viimasest kontaktist alates - esimese haigestunu puhul individuaalne isolatsioon - maja kontaktid isoleeritakse kohe 6. Nakkusallikate ja kontaktsete uurimine - eriti kahtlaste diagnoosidega - varicella, nahamädanikud, hemorraagiad (eriti fataalsed juhud) 7.Spetsiifiline ravi puudub Kasutatud allikad: http://www.terviseleht.ee/200021/21_rouged.php?gallup=tulemused http://209.85.229.132/search?q=cache:vJL5aWtD2fEJ:www.kliinikum.ee/infektsioo http://en.wikipedia.org/wiki/Smallpox#Diagnosis http://www.webmd.com/a-to-z-guides/smallpox-treatment-overview http://www.webmd
aastal the London Epidemiological Society. Nagu meditsiiniloos üldiselt tavaks, saab ka epidemioloogiast ülevaadet alustada Antiik- Kreekast, kus mõned Hippokratesele omistatavad kirjatööd (Õhust, veest ja maakohtadest ning Epideemiad) sobituvad vastavasse konteksti. Neis kõneldi epideemilistest ja endeemilistest haigustest, nende seotusest kliima jms-ga. Vastavad käsitlused tulevatel sajanditel keskendusid kaasaja mõistes eeskätt nakkushaiguste temaatikale. Arutleti võimalike nakkusallikate ning vastumeetmete (karantiin, isoleerimine) üle. Keskaegses Euroopas intensiivistus vastav diskussioon pärast 14. sajandi keskpaiga katkupuhangut. Tasapisi hakkasid arutlustesse ilmuma käsitlused haigusühikutest (vt ptk 11). Ka järgnevail sajandeil keskendus epidemioloogia eeskätt nakkushaigustele. Arenes aga metoodiline pool. Alates 17. ja 18. sajandist hakkas tekkima haigusstatistika, st sünni- ja surmameetrika aga ka andmete kogumine laste suremuse ning nakkusahigustesse suremuse
annaabi.ee 
