1.otsenekontakt Vahetu füüsiline kokkupuude nakkusallikaga, sümptomaatiliste või asümptomaatiliste kaebustega patsiendi või personaliga.Pisikukandja või nakkuse peiteperioodis oleva isikuga. 4 Käroli Linder Bioloogilised ohutegurid töökeskkonnas 2.kaudnekontakt Nakatumine pisikutega saastunud asjade kaudu. Saastuda võivad horisontaalpinnnad kuni 1 m kauguseni nakkusallikast. 3.Piiskkontakt Nakkus levik õhu kaudu köhimisel, aevastamisel, nuuskamisel või nakatunud kehavedelikekaudu. Mikroobid võivad siseneda silma-, nina- ja suulimaskesta ning nahakaudu lähikontakti teel. Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded (Vabariigi Valitsuse 5. mai 2000. a määrus nr. 144, § 2) kohaldatakse kõikidele töödele, kus töötajad on või võivad olla bioloogilistest teguritest ohustatud.
bioloogilise mehhanismiga 30.Vajaliku põhjuse mõiste + näide Peab olema haiguse esinemiseks, nt koerte katk ilma viiruseta ei saa olla. 31.Piisava põhjuse mõste + näide Minimaalne tingimuste ja sündmuste kogum põhjustamaks vältimatult haigestumist. Nt stress, viirused ja pasteurella 32.Nakkusahela mudel mõiste, komponendid. Rakendatavus? Lihtne mudel, mis kirjeldab nakkavate haigustekijate levikut nakkusallikast või reservuaarist vastuvõtlikule organismile. See mudel sobib hästi-määratletud nakkushaiguste tekitajate põhjuslikkuse ja ülekandeteede kirjeldamiseks. Need on haigused, mis on iseloomulikud teatud spetsiifilistele mikroobsetele haigustekijatele ja mis alluvad Kochi postulaatidele. Nt tuberkuloos, siberi katk, sigade aafrika katk. Komponendid: Haigustekija allikas või reservuaar ülekandemehhanism vastuvõtlik organism 33.Põhjuslikkuse ratas mõiste ja rakendatavus. Näide
Bioloogilised ohutegurid võivad põhjustada Haigused - allergia, - nakkushaigused, mille põhjuseks on bakterid, viirused; - toksilised haigused (bakterite poolt produtseerivatest, seente poolt); - vähkkasvajad. Nakatumine võib toimuda • Kontaktülekanne 1.Otsene kontakt vahetu füüsiline kokkupuude nakkusallikaga, • Pisikukandja või nakkuse peiteperioodis oleva isikuga. 2. Kaudne kontakt nakatumine pisikutega saastunud asjade kaudu. • Saastuda võivad kuni 1 m kauguseni nakkusallikast horisontaalpinnad, mis on kaudseks nakatumisallikaks. 3. Piiskkontakt nakkuse levik õhu kaudu köhimisel, aevastamisel, nuuskamisel, nakatunud kehavedelike kaudu, ka nakatunud reovee piiskade kaudu. • Mikroobid sisenevad silma-, nina- ja suulimaskesta ning naha kaudu lähikontakti teel. Töötervishoiu ja tööohutuse seadus § 9. Füsioloogilised ja psühholoogilised ohutegurid (1) Füsioloogilised ohutegurid on füüsilise töö raskus,
Keskkonna tingimused mõju peremeesorganismi üldseisundile, mõju tekitaja levimisele Nakkushaiguse levik. Nakkusallikas kliiniliselt haige või haigusetekitajate kandja organism. Sageli nimetatakse nakkusallikaks ka eluta objekti, mille kaudu toimub peremeesorganismi nakatumine. Nakkuse ülekandemehhanism= ülekandetee + tegurid ülekandetee on haigusetekitajate levikutee nakkusallikast vastuvõtlikku organismi. Kontaktnakkus nakkuse ülekanne loomade vahetu kontakti läbi. Alimentaarne ülekanne ülekanne sööda ja veega. Suguline ülekanne nakkuse ülekanne paaritumisel. Aerogeenne ülekanne piisk-või tolmuinfektsioon hingamisteede kaudu pikema vahemaa taha. Transmissiivne ülekanne siirutamine nakkuse ülekanne verd imevate putukate vahendusel. Intrauteriinne ülekanne nakkuse vertikaalne ülekanne emalt lootele.
Peremeesorganismi omadused – vastuvõtlikkus (e geneetiline resistentsus), immuunsus Keskkonna tingimused – mõju peremeesorganismi üldseisundile, mõju tekitaja levimisele Nakkushaiguse levik. Nakkusallikas – kliiniliselt haige või haigusetekitajate kandja organism. Sageli nimetatakse nakkusallikaks ka eluta objekti, mille kaudu toimub peremeesorganismi nakatumine. Nakkuse ülekandemehhanism= ülekandetee + tegurid – ülekandetee on haigusetekitajate levikutee nakkusallikast vastuvõtlikku organismi. Kontaktnakkus – nakkuse ülekanne loomade vahetu kontakti läbi. Alimentaarne ülekanne – ülekanne sööda ja veega. Suguline ülekanne – nakkuse ülekanne paaritumisel. Aerogeenne ülekanne – piisk-või tolmuinfektsioon hingamisteede kaudu pikema vahemaa taha. Transmissiivne ülekanne – siirutamine – nakkuse ülekanne verd imevate putukate vahendusel. Intrauteriinne ülekanne – nakkuse vertikaalne ülekanne emalt lootele. 25
morfoloogiline adaptatsioon (kr. morphe -- vorm + logos -- mõiste, käsitlus; adaptatsioon). Parasiitide kehaehituse kohastumine nugieluviisile. Jagatakse regressiivseks arenguks ja progressiivseks arenguks. mutualism (ld. mutuus -- vastastikune). Kasulik interaktsioon liikide vahel. Mõlemapoolselt kasulikud sümbioosi suhted liikide vahel, mis on muutunud obligatoorseteks. Mutualistlike suhetega seotud liigid ei saa teineteiseta eksisteerida. Vrd. protokooperatsioon. nakkusallikad. Nakkusallikast saavad loomad parasiitide invasiooni. Parasitooside korral eristatakse primaarseid nakkusallikaid ja sekundaarseid nakkusallikaid. nakkushaigused. Spetsiifiliste haigustekitajate poolt põhjustatud haigused, mis levivad haigustekitaja edastumisel nakatunud organismilt vastuvõtlikule organismile. Nakkushaigused jagatakse infektsioonhaigusteks ja parasitoosideks ehk invasioonihaigusteks. nakkusteed. Parasiidid invadeerivad peremehi mitmesuguste nakkusteede kaudu. Mõned
külastajad on tõenäoliselt puudutanud, nt voodiraamid, kapid, lauad, aknalauad, kraanikausid, WC pott ja prill-laud. Toitlustamisel ja pesu ning teiste patsiendihooldusvahendite käitlemisel lähtutakse universaalsetest abinõudest. ÕHKLEVINAKKUSE ABINÕUD Piiskade aurumisel tekkivad tahked osised ehk jäägid on 5m osised, mis jäävad õhku hõljuma pikemat aega. Sellised nakkusetekitajaid kandvad osised võivad nakkusallikast kaugele levida ning nakatada teisi patsiente samas palatis või isegi kaugemal, sõltudes keskkonna teguritest. Selle tõttu nõuab õhuga levivate osistega seotud nakkuste ülekandmise ennetamine spetsiaalset õhu käitlemist ja ventilatsiooni. Mikroorganismide hulgas, mis levivad piiskade kuivamisel tahkete osistena, leiduvad Mycobacterium tuberculosis ning leetrite ja tuulerõugete viirused. Patsient paigutatakse ühevoodilisse palatisse, mille õhk ei segune otseselt haigla
ISOLEERIMINE.Dermatofüüte samastatakse koloonia ja mikromorfoloogiliste tunnuste alusel. Sageli ei ole tüve isoleerimine vajalik, iseloomulikud mikroskoopilised tunnused ilmnevad juba esmaskülviks kasutatud söötmel. Selektiivne sööde dermatofüütidele on Dermatophyte Test Medium (DTM), millel enamik baktereid ja saprofüüte ei kasva. Dermatofüütide esmaskülve inkubeeritakse temperatuuril 28–32 °C kuni 21 päeva. . Liigi määramisel võib abiks olla teave nakkusallikast (teine nakatunu, loom, pinnas), mis piiritleb võimaliku patogeeni kitsama rühma (antropofiil, zoofiil, geofiil), ja kolde asukohast, samuti kahjustuse iseloom ja leid materjali algmikroskoopial (eriti juuste nakkuse puhul – ektothrix’i versus endothrix’i tekitavad liigid). Epidermophyton morfoloogia. Näha on suured, nuia meenutavad makrokoniidid Microsporum morfoloogia Hallitusseente samastamine
annaabi.ee 
