Infektsioosne mononukleoos Sisukord Seletus Inkubatsiooniperiood Nakkusohtlik periood Nakkusallikas Nakkuse ülekane Kliiniline pilt Õendusdiagnoosid Profülaktika Kasutatud kirjandus Seletus Infektsioosne mononukleoos (IM) on kliiniline sündroom, mille tekitajaks 90%-l juhtudest on gammaherpesviiruste perekonda kuuluv Epsteini-Barri viirus (EBV). Ülejäänud juhtudel võivad haigust põhjustada tsütomegaloviirus, herpesviirus 6, toksoplasmoos, HIV ja adenoviirus. Mononukleoos poetakse sageli läbi juba lapseeas. Väikelastel kulgeb nakkus
PUUKENTSEFALIIDI JA PUUKBORRELIOOSI VÕRDLUS ERINEV SARNANE Tekitaja X Nakkusallikas X Nakkusülekanne X Haiguspilt X Diagnoosimine X Ravi X Profülaktika X PUUKENTSEFALIIT PUUKBORRELIOOS Tekitaja Viirus, mis on võimeline tungima kesknärvisüsteemi. Bakter, spiroheet Borrelia burgodorferi
aeruginosa Shigella sonnei Streptococcus faecalis Inkubatsiooni 2-5 tundi 3-24 tundi 12-36 tundi 1-7 periood päeva(keskmiselt 2-3 päeva) Nakkusallikas Inimene, kellel on Looma või Loomad ja kalad Haige inimene mädapõletikuline inimese kelle sooletrakti esimesest protsess või väljaheide. mikroflooras haiguspäevast põletik nina- tekitaja esineb, kuni neelus. Võib olla kelle roojaga tervistumiseni.
A-hepatiit B-hepatiit Vaksineeritakse plaaniliselt Levik vereproduktiga Võib lisanduda D-hepatiit Tekib maksa kahjustus Fekaal-oraalne nakkus Fekaal-oraalne nakkus Inkubatsiooniper 2 näd-2 kuud Vaksineeritakse plaaniliselt Raviperioodis alkoholikeeld Ravi antibiootikumidega Sage prekantseroos Nakkusallikas närilised 12. Leia järgmistele haigustele 3 iseloomulikku õiget väidet Salmonelloos Shigelloos Inkupatsiooniper 6h- 6p Inkubatsiooniper 1-7 päeva Ülekanne kreemikookidega Veris-limane väljaheide Profülaktikasks oluline vaksineerimine Nakkusallikas puu-ja juurviljad Nakkusallikas kitsepiim Tenesmid
Tuberkuloos Karl Volmerson 2012 Tuberkuloosi tekitaja Mükobakterid Vastupidavad kuivamisele, pimedas ruumis kuni aastaaega Resistentsed desinfitseerivate ainete suhtes Haiguse kirjeldus Nakkushaigus, kulgeb ägedalt kui ka krooniliselt Tabab eeskätt kopse, lümfisõlmi (ka teised organid) Aastas nakatub keskmiselt 8 milj ning sureb 2 milj, kolmandik kogu maailmaelanikest Nakkusallikas Tavaliselt hingamiselundite lahtist tuberkoloosi põdev haige Haigusetekitajad ehk bakterid levivad rögapiiskadega Haiged loomad võivad samuti levitada Tuberkuloosi levikuteed Peamiselt õhu kaudu (rögapiiskadega) Harva nakatunud piima, vigastatud naha ja limaskestade kaudu Suurim oht lähikontakteerujal (perekonnaliikmed jm) Soodustab vähetoitumus, vaimne ülepinge, alkoholism, narkomaania, kroonilised haigused, immuunpuudulikkus Haigusnähud
MARUTÕBI A N N A-M A R I A B E LO U S OVA 12. KL HAIGUSE KIRJELDUS • Marutõbi - äge kesknärvisüsteemi kahjustusega kulgev inimeste nakkushaigus, millesse võivad haigestuda loomad ja inimesed. • Loomade haigust nimetatakse marutaudiks. • Haiguse tekitajaks - marutõve viirus, mis kahjustab kesknärvisüsteemi. • Nakkusallikas – haige loom. HAIGUSTEKITAJA • Enamasti saadakse nakkus koeralt. • Haige loom käitub omapäraselt - on arg, keeldub söömast, neelab mittesöödavaid esemeid, muutub sõnakuulmatuks, uriseb, raevuhoogude ajal püüab hammustada, haugub kähedalt ja venivalt. • Tahab juua, kuid juba vee nägemisel tekivad tal neelamislihaste krambid • Haiguse hilisemas järgus on koeral suu lahti, keel väljas, saba sorgus ja käik vankuv.
(Väliskeskkonna vältimine, “kiirelt sisse-välja” jne). Efektiivne kontakt- Ka pinnas võib olla nakkushaiguse edasikandja. Mõõdetav tõenäosusega. Infektsioon ei ole haigus. Inkubatsioonniperiood (IP) Loom võib olla nakkuslik juba enne esimeste kliiniliste tunnuste avaldumist. Persisteeriv infektsioon ja latent infektsioon. “Jäämäe konseptsioon” Infektsiooni erinevad tulemid populatsioonis. Kliiniline haigus nähtav, subkliiniline nähtamatu. Nakkusallikas ei ole ilmtingimata reservuaar. Haigustekitaja tihti seotud kliiniliste tunnustega. NAKKUSE ÜLEKANDEVIISID Horisontaalne-loomalt loomale – otsene ülekanne – kaudne ülekanne-aerogeenne ülekanne Vertikaalne-Transovariaalne (sääsed nt järglastele)-in utero(emiste järglased)- kolostraalne(kolostrumi kaudu) Väga tähtis on läbi viia ANAMNEES, väga põhjaikult. Kõike uurida nii karjasiseselt, kui ka kontakte. Karjavisiit-lisainfo kogumine, lahanguleid, üldine farmi korraldus
voldistumine Raske vorm, raske ravida CHORIOPTES, PSOTOPTER PSOROPTES imilest- pea, kael, keha CHORIOPTES kõõmalest jalgadel Naha pinnal ? RAVI: Neostomosaan väivid 2mm pikad Toituvad karvadest, talvise levikuga NAKKUSTEED Sekundaarne nakkusallikas parasiitidest ja munadest nakatunud väliskeskkond, sööt, joogivesi, bioloogilised siirutajad (vahe-, lisa- või lõpp-peremehed) NAKKUSTEED: ektoparasiidid, kes otsivad peremehi (maokiin, sääsed, kihulased, parmud, puuk) Ektoparasiidid, kes on väheliikuvad, levivad kokkupuutekontakti korral (sügelislestad, väivid) Suukaudne KAHJUSTAV TOIME ORGANISMILE Toituvad seedekulglas olevast söödast, kehavedelikest ja kudedest
Nakkuslik kõhulahtisus. Viirused ja bakterid kõhulahtisuse tekitajatena: peamised tekitajad on rotaviirus ja koronaviirus, millele järgneb e.coli kõhulahtisus. Rotaviirus ja koronaviirus: ternespiimaga saadav soolestikukaitse peab ära hoidma esimestel nädalatel viirustesse haigestumise. Kui kaitse hilineb või ei ole piisav, tekib 4-14 päevaselt vasikatel vesine kõhulahtisus. Lehm on nakkusallikas. Lahendus: ternespiima õigeaegne jootmine. Vasikate eraldamine lehmadest. Kuna AB ei aita, tuleb teha vedelikravi ja vitamiinidega vasikaid turgutada. E.coli kõhulahtisus: enamasti kuni 3 nädala vanuseni. Tekib järsku. Kui üks vasikas on juba haigestunud, levib ka teistele. Roe on vesivedel, hallikas, vahutab. Mõnel juhul vasikal kõhuvalud. Võib põhjustada kiiret surma (6-12 tunni jooksul). Põhjus: lihtne seedimatud võib üle minna nakkuslikuks
piimale elektrolüütide lahuseid ja joota mitmeid kordi sagedamini ja väiksemates kogustes. Nakkuslik kõhulahtisus. Viirused ja bakterid kõhulahtisuse tekitajatena: peamised tekitajad on rotaviirus ja koronaviirus, millele järgneb e.coli kõhulahtisus. Rotaviirus ja koronaviirus: ternespiimaga saadav soolestikukaitse peab ära hoidma esimestel nädalatel viirustesse haigestumise. Kui kaitse hilineb või ei ole piisav, tekib 4-14 päevaselt vasikatel vesine kõhulahtisus. Lehm on nakkusallikas. Lahendus: ternespiima õigeaegne jootmine. Vasikate eraldamine lehmadest. Kuna AB ei aita, tuleb teha vedelikravi ja vitamiinidega vasikaid turgutada. E.coli kõhulahtisus: enamasti kuni 3 nädala vanuseni. Tekib järsku. Kui üks vasikas on juba haigestunud, levib ka teistele. Roe on vesivedel, hallikas, vahutab. Mõnel juhul vasikal kõhuvalud. Võib põhjustada kiiret surma (6-12 tunni jooksul). Põhjus: lihtne seedimatud võib üle minna nakkuslikuks
TB tekitajat nimetatakse ka "Kochi Hetkeolukord Tuberkuloos on nakkushaiguste hulgas surma põhjustajana esikohal ka tänapäeval Igal aastal sureb sellese haigusesse 3 miljonit inimest Tuberkuloosibakteriga on nakatunud 1/3 maailma täiskasvanud elanikkonnast Nakatunutest haigestub tuberkuloosi elu jooksul 5-10% Aastas diagnoositakse ligikaudu 8 miljonit uut haigusugu, millest pooled on nakkusohtlikud Eestis esineb 50-60 juhtu 100 000 inimese kohta aastas Tuberkuloosi levik Tuberkuloosi nakkusallikas kopsutuberkuloosihaige Õhkinfektsioon Tuberkuloos levib: Pisikud erituvad rääkimisel, laulmisel, aevastamisel, köhimisel... · 1 köhahoog = 5 minutit jutuajamist rääkimisel · Üks ravimata TB haige võib nakatada aastas keskmiselt 15-20 inimest oma lähikonnast Tuberkuloositekitajad püsivad nakatumisvõimelistena Piiskadena õhus 5 tundi ja hõljuvad 5 m kaugusele Kuivanud eritistes pimedas ruumis kuni 1 aasta Raamatulehtedel 3 kuud Tänavatolmus 10 päeva
Mikrobioloogilisi toidumürgitusi põhjustavad bakterid Salmonella Salmonelloos on tüüpiline ja kõige sagedamini esinev bakteriaalne toidumürgitus, mis on levinud kogu maailmas. Haigusetekitaja - Salmonelloosi tekitajaks on Salmonella bakter, millel on erinevatel andmetel üle 2500 serotüübi. Kõige sagedamini põhjustab haigestumist serotüüp Salmonella enteritidis. Nakkusallikas - Nakkusallikaks on inimene (haige, paranev haige, bakterikandja), kanad, kanapojad, kalkunid, veelinnud, sead, veised, närilised, lemmikloomad (kilpkonnad, sisalikud, roomajad, närilised), koerad ja kassid. Haigustekitajate levimine - Salmonellad paljunevad nakatunud inimese, looma või linnu seedekulglas. Inimene nakatub haige või bakterikandja (eriti ohtlikud bakterikandjad on toidukäitlejad) inimese, looma või linnu
ajal või seal saadud ravi tagajärjel ja mille tunnused ilmnevad kas seal viibimise ajal või pärast sealt lahkumist. Kolonisatsioonresistentsus- on mehanismide kogum, mis kindlustab normaalse mikrofloora stabiilsuse ja väldib sellega organi asustamist sinna juhuslikult sattunud mirkoobidega , sealhulgas patonesetega Hügieen tervisehoolduslik puhtus. Tervist ja selle säilitamist käsitlev õpetus. Infektsiooni e. nakkusallikas koht, kust infektsiooni tekitaja üle kantakse. Kolonisatsioon mikroobide pikaajaline elutsemine ning paljunemine inimese nahal või limaskestadel, haigust ei teki. Kontaminatsioon mikroobide sattumine kudedesse või steriilsetele pindadele, kus nad siiski ei paljune. 4 Mikroob e. mikroorganism silmaga nähtamatud üherakulised paljunemisvõimelised
tüüpiline haigestumine kerge või ebaselge haiguspildiga haigusprotsess pisikukandlus, mille puhul inimene ise võib jääda ka täiesti terveks. Nakatumisest kuni haigusnähtude tekkimiseni möödub teatud aeg, mida nimetatakse inkubatsiooniks ehk peiteajaks. Sel ajal mikroobid paljunevad organismis, kuigi inimene on veel praktiliselt terve. Inkubatsiooniaja kestvus on iga haiguse puhul erinev. Nakkushaiguste tekkimisel ja levikul etendavad osa 3 põhilist lüli: · nakkusallikas · nakkuse levimise teed. · vastuvõtlik organism. Nakatumise allikad · Haigustekitajatega nakatunud toit( bakterid, seened, viirused) · haiged inimesed või loomad. · tervenenud mikroobikandjad. · mittehaigestunud mikroobikandjad Nakkuse leviku teed · otsese kokkupuute teel või esemete vahendusel · saastunud õhu sissehingamise teel · saastunud toidu ja vee kaudu 10 · verd imevate putukate kaudu. Sõltuvalt mikroobide asukohast haige või pisikukandja organismis erinevad
Kõigil sellesse rühma kuuluvatel parasiitidel on hästiarenenud meeleelundid, mis võimaldavad neil orienteeruda peremeeste otsimisel. parasiidikandvus (parasiit) Parasitoosi tunnused võivad vaibuda, ilma et loom parasiitidest täiesti vabaneks. Kliiniliselt tervistunud (kuid seejuures nakatunuks jäänud) või subkliiniliselt parasitoose põdevaid nakkust levitavaid loomi nimetatakse parasiidikandjateks. Parasiidikandvus on varjatud ohtlik nakkusallikas loomakarjas, ta esineb paljude parasitooside puhu1. Vt. ka patentaeg, subkliinilised parasitoosid. parasiit (kr. para -- kõrval + sitos -- toit) -- nugiline, söödik. Organism, kes 1) elab ajutiselt või alaliselt peremehe keha pinnal või sisemuses, 2) toitub peremehe kulul ja 3) toimib peremehesse patogeenselt. Parasiitideks laiemas mõttes loetakse kõik nakkushaiguste tekitajad. Parasiitideks kitsamas mõttes on ainult parasitooside tekitajad. Võrreldes
Esimedes sümptomid ei pruugi olla tegutseda aeroobses keskkonnas. surmavad. Seen toitub hüüfidega. Seente Anaeroobses keskkonnas on puidu elutsükkel: A)joonis: 1)Zoospoorid, mädanemise kiirus ääretult väike ja seda sporangiospoorid, koniidid, keamüdospoorid tekitavad anaeroobsed bakterid. Kottseened 2) Suguta paljunemine- geneetiliselt identne võivad ka puitu lagundada. Puitu nakkusallikas massiliseks lagundavad ka putukad-mehaaniline produtseerimiseks. 3) vegetatiivne kasv- lagundamine. Kandseened ei ole ainult hüüfid, mütseel (toitub hüüfidega) 4) halvad. Kui lõpeks puidu lagundamine, siis suguline paljunemine- et tagada geneetiline elu lõpeks 40 a jooksul. Süsihappegaasi rekombinatsioon edukate paarumiste
· Viirus levib haigelt loomalt tervele vahetul kontaktil, kui haige siga eritab nõredega suurel hulgal viirust. · Enamus inimeste nakatumisi toimubki otsesel kontaktil haigete sigadega. Siiski on esinenud juhtumeid, kus sigade gripiviirus levib inimeselt inimesele Sead võivad nakatuda inimeste ja lindude gripiviirusega ja nad muutuvad "viiruste segunemise anumaks", kus sünteesitakse uued A viirusetüved, mis on potentsiaalne nakkusallikas inimesele. Ilmekaks näiteks on viimane H1N1 viirusetüvi, mis on geneetiline kombinatsioon neljast viirusest kaks sigade, üks lindude ja üks inimeste gripiviirusetüvi. Sümptomid: diarröa, köhimine, letargia, söögiisu langeb, ninanõre, palavik, kaalu langus, kasvupeetus Kahekihiline lipiidne ümbris NEWCASTLE HAIGUS
oma programmidesse tagaukse, mille läbi nad saavad alati siseneda võõrastesse arvutisüsteemidesse isegi sellisel juhul, kui süsteem on väga korralikult turvatud. Administraatori salasõnade vahetamine, kõvakettale ligipääsuõiguste muutmine või viimaste turvapaikade installeerimine arvutisse ei pruugi alati aidata tagaukse pääsuteede sulgemisel. Tavaliselt nakatub arvuti kõigepealt viirusese-, trooja-, ussi- või nuhkvara läbi, misjärel saab nakkusallikas omakorda installeerida tagaukse. Mõned näited, mida tagaukse abil võib korda saata: Saata läbi interneti arvutiomaniku e-postkasti teel teistele arvutikasutajatele üle maailma rämpsposti (spämm) Varastada kasutajate pangaparoole- ja salasõnu, krediitkaardi andmeid ja veebilehtedele sisselogimisparoole ning nende abil korda saata identiteedivargusi või rahalisi pettusi. Samuti võidakse varastada kõike muud privaatset ja salajast infot, mis on salvestatud arvutisse.
10% arenevad kasvajad. B-lümfotsüütide arvu suurenemine veres põhjustab eukotsütoosi, leukogrammis kuni 80%-ni. Kliiniliselt tervetel, leukotsütoosita, nakatunud veistel on B- lümfotsüütide arv leukogrammis suurenenud (40-50%). Pärast nakatumist tungib viirus B- lümfotsüütidesse ja kandub vireemiaga kogu organismi laiali. Haiguse inkubatsiooniperioodi jooksul tekivad organismis antikehad. Selles haigusprotsessi arengustaadiumis on loom juba nakkusallikas ja veri viirusesiirutaja. Viirus mõjutab hemopoeesi: Intensiivistub lümfoidrakkude proliferatsioon, Pidurdub lümfoidrakkude diferentseerumine, Tekib hulgaliselt rakkude blastvorme → kanduvad organismi laiali → kontrollimatu paljunemine → kasvajad. Lümfoleukoosi korral kahjustub B-lümfotsüütide süsteem, mis põhjustab immuundefitsiiti. Viirus võib proviirusena raku genoomis püsida pikka aega, ilma et leukomogeneesi käivituks.
säilitada tervis ja ära hoida nakkushaigusi. Kiirabiteenistuses on eriti oluline töötada hügieeniliselt, seda kindlasti ka patsientide huvides. Kuid peale patsientide, keda kiirabiteenistuses iga päev transporditakse, on hügieeninõuetest kinnipidamine oluline ka erakorralise meditsiini tehnikute endi ja nende perede jaoks. Nii hoiate ära kutsumata külaliste töölt koju toomise. Nakkushaiguste põhialused Nakkushaiguse tekkimise aluseks on kolm peamist tegurit: 1) haigustekitaja (nakkusallikas), 2) edasikandumine (nakatumistee), 3) nakkuse sihtmärk (peremeesorganism). Nakkuse allikas (nt patsient) on kiirabiteenistuse tööpäeva lahutamatu osa. Nakkusallikaid ei saa selles töös täielikult välistada, kuid neid on võimalik kontrolli all hoida. Nakatumistee on see, millele tuleb haigete inimestega töötamisel tähelepanu pöörata, sest just nakatumisteed on siin võimalik katkestada. 437 Haigustekitajad 1) Bakterid
annaabi.ee 
