Meditsiiniajaloo konspekt
1766 Põltsamaa haigla
1797. a Vene tsaarivalitsuse ukaas loob kubermangude meditsiinivalitsused (neile alluvad
linna- ja kreisiarstid) Üldise Hoolekande Kolleegiumi all. Juba varem oli Vene seadusandlus
korraldanud meditsiinisüsteemi kreiside (maakondade/rajoonide) tasemel 1783. a
asehalduskorra sisseseadmisel pandi igasse kreisi ametisse arst ja kirurg koos abilistega (sh
kreisiämmaemand). Kreisiarsti ülesanded olid haigete ravi, rõugepookimised, epideemiate ja
nakkusahiguste vastaste meetmete rakendamine, kohtumeditsiinilised protseduurid; järelevalve
haiglate, apteekide, vaestemajade, vanglate jt asutuste sanitaarolukorra üle, kuid ka nt
ilmavaatlused. 19. sajandil asutati selge sihiga ka rõugepanemise ja koolerakomiteesid.
1802 Tartus taasavatakse ülikool (1804 polikliinik Tartus ja ülikooli sisehaiguste kliinik,
1805 ülikooli haavakliinik, 1806 sünnitusabi kliinik)
1809 Kuressaare haigla
1891 Muuli leprosoorium
1897 Jämejala vaimuhaigete varjupaik