imavust. Eriti vajalik on see segamüüritiste puhul. Esimene sisseviskekiht kantakse kivi- ja betoonpindadele 5mm ja puitpindadele 8mm paksuselt. Segamüüritiste puhul teeb olukorra keeruliseks see, et peale aluspinna ebaühtlase imavuse tekitab segamüüritises esinev erinev temperatuur ja niiskusreziim fassaadipragusid. Nakkekrohv peab valmistama silla aluspinna ja järgneva kihi vahel. Seetõttu tuleb ta teha võimalikult karedana. Kiht tehakse õhukese, umbes 90% pinnast katva kihina. Nakkekihti ei tasandata. Kui nakkekiht on tehtud poorsele alusele, tuleb pidada tehnoloogilist pausi vähemalt 4 nädalat enne põhikrohvi pealekandmist. Liiga varajane krohvimine viib pingete tekkimiseni krohvi tahenemise faasis. · Põhikrohvimine ehk täitekiht Põhikrohv tehakse pärast sisseviskekihi küllaldast kivinemist. Sisseviskekihiga õgvendatakse seina- ja laepinnad krohvipinnale ettenähtud tasasuseni. Kiht kantakse olenevalt pinna ja mördi liigist 5-12 mm paksuselt
Lubi- 0,72 0,35 tsementkrohv Tsementkrohv 0,80 0,20 Betoon 0,80 0,12 - 0,17 Gaasbetoon 0,80 0,50 Tellis 0,40 0,06 - 0,08 Lubiliivakivi 0,48 0,10 Kuna nakkekrohv peab moodustama silla aluspinna ja järgneva kihi vahel on vajalik teha see võimalikult karedana. Kasutatav liiv peab olema puhas ja teralisusega 0-4 mm. Nakkekihti ei loeta normide järgi krohvikihiks. Kui nakkekiht on tehtud poorsele materjalile, tuleb pidada tehnoloogilist pausi vähemalt 4 nädalat enne põhikrohvi pealekandmist. Liiga varajane krohvimine viib pingete tekkimiseni krohvi tahenemise faasis. 2.10 Värvilised fassaadi (viimistlus) krohvid Mineraalsete viimistluskrohvidele värvitooni saab anda toonides juba olemasolevat krohvi või katta hiljem krohv värvkattesüsteemiga. Fassaadile värvitooni andmisega lisanduvad kogu
annaabi.ee 
