seksuaalsus. Naine muutus juugendi valitsevaks teemaks ja naise keha erootilist potentsiaali kasutati nii palju kui võimalik. Femme-fleur (lill-naine) oma pikkade lainetavate juustega esindas idealiseeritud neitsilikku ilu. Teiselt poolt kujutati naist saatanlikuna (femme- fatale) õelad, katmata rindade, võrgutavalt voogavate juustega, valmis võrgutama, hukutama, segaseks ajama ja hävitama neid, kes jäävad nende võlu kütkesse. Üheks levinuks saatusliku naise esindajaks oli naisvampiir. ,,Suudlus" 19071908, Gustav Klimt 14.07 1862-6.02 1918 Austria ,,Medea" 1898, Alphonse Mucha 24.07 1860-14.07 1939 Tsehhi ,,Rousse" 1889, Henri de Toulouse-Lautrec 24.11 1864-9.09 1901 Prantsusmaa
Pariisi tantsijanna L. Fullerilt, kelle kohta on öeldud, et tema looridel oli samasugune erootiline funktsioon nagu juugend-modellide voogavail juustepalmikuil. Salome populaarsuse põhjustas paljude tolle aja valitsevate teemade sulandumine ühes isikus tants, iha, surm, tükeldamine, kristlus, paganlus, äärmuslik femme fatale, kes on nii neitsilik kui ka valitsev. Üheks levinuks saatusliku naise esindajaks oli ka naisvampiir tähistab ohtlikku naiselikku seksuaalsust. Üheks juugendi märksõnaks võiks olla ka sünesteesia meelte aistingute tavavastane ühendamine, mis justkui aitab kaasa loodusesse elu sisse puhumisele. Sünesteesia ideed võib leida Flaubert`i (1821 1880) romaanis "Salambo" : "Kõrvaripatseiks olid tal kaks väikest safiirist vaekaussi, mis kandsid lõhnava vedelikuga täidetud õõnsat pärlit. Läbi pärli aukude langes pilk-pilgult tilgake ja niisutas ta paljast õlga
annaabi.ee 
