Madis Kõiv
kirjandust lugema hakkan, siis alati mõtlen, kuidas tuleb koputada, kas ma tohin
sinna sisse astuda või ei tohi. Ja need Underi asjad on väga naisterahva asjad...
Meil siin Eestimaal on kunst, ja eriti luule, naiste käes – on antud naiste kätte ja
tunnustatud, et see on asi, mis puudutab peamiselt naisterahvast... ja naistel on siin
määrata – mis on luule, mis ei ole luule, mis on hea luule... Noh, sellel on juba vanad
traditsioonid, rahvalaulud on meil ju naisteluule, ja seegi on arvatavasti oluline, et
lapsi on õpetanud ikka naised juba sellest ajast peale, kui reformatsiooniajal hakati
üldse eesti keeles õpetama. Ega mehed õpetanud lapsi lugema, naised õpetasid.
Ema määrav sõna vahekorras kirjasõnaga on traditsiooniline olnud. See on jäänud ja
Eestis on see kuidagi loomulik. Kusagil mujal maailmas ma midagi niisugust ei tea,
mujal on see ikka nagu meeste asi olnud.“ (3)
Kasutatud kirjandus
(1) Eesti teatri agentuur