abiturientidele, kelle klassijuhataja ja inglise keele õpetaja ta on. Kõik tundub olevat õige ja rahulik, Inger on tasakaalukas, analüüsiv, elurõõmus ning nooruslik naine. Ometigi ei ole ta omakasupüüdlik, vähemalt mitte niikaua, kuni teised temaga inimlikud on. Sündmuste käigu paneb käima Kiuru, noor praktikant, kes tuleb mandrilt pooleks aastaks internaatkooli õpetajaametit proovima. Kuna ta on meesõpetajate naistekarja sees, võetakse teda teatud elevusega vastu. Ühel tervitaval kohvijoomisel loositakse välja, kes Kiuru endale saab ning ,,võitjaks" osutub Inger. Viimase jaoks on see kõigest mäng, kuid loosimine paneb Kiuru kindla oleku kõikuma ning tegelikult mõjutab tervet tema saareloleku aega. Raamatu esimene osa pühendub pigem naiste omavahelisele sõprussuhtele, kuidas Aet muutub Ingerist sõltuvaks, klammerdub sõbranna külge nagu kaan ning ei suuda lahti lasta.
üritab anda parimat endast abiturientidele, kelle klassijuhataja ja inglise keele õpetaja ta on. Kõik tundub olevat õige ja rahulik, Inger on tasakaalukas, analüüsiv, elurõõmus ning nooruslik naine. Ometigi ei ole ta omakasupüüdlik, vähemalt mitte niikaua, kuni teised temaga inimlikud on. Sündmuste käigu paneb käima Kiuru, noor praktikant, kes tuleb mandrilt pooleks aastaks internaatkooli õpetajaametit proovima. Kuna ta on meesõpetajate naistekarja sees, võetakse teda teatud elevusega vastu. Ühel tervitaval kohvijoomisel loositakse välja, kes Kiuru endale saab ning ,,võitjaks" osutub Inger. Viimase jaoks on see kõigest mäng, kuid loosimine paneb Kiuru kindla oleku kõikuma ning tegelikult mõjutab tervet tema saareloleku aega. Raamatu esimene osa pühendub pigem naiste omavahelisele sõprussuhtele, kuidas Aet muutub Ingerist sõltuvaks, klammerdub sõbranna külge nagu kaan ning ei suuda lahti lasta. Ta imeb
inimkonna hääbumisega! Aga kui tähtsuseta on ikkagi aine ulatus ning kui tähtis läbitunt, kaasaelat, psükoloogiliselt võltsimatu, täpne käsitlus, seda kriipsutab Gailiti uus romaan jälle kord alla. Terved rahvad hukkuvad hirmsa tõve möllus! Kogu maakera on ainus korjuste kuhi! Ent me jääme külmaks. Määratumad naiste parved märatsevad ja purustavad metsikus hüsteerias ringi! Rebitakse üksteise käest õhinas viimased mehed narmaiks! Aga meie ei usu märatseva naistekarja kirge, sest et me pääle paberi ja trükitähtede muud ei näe. Gailiti uut romaani lugedes tuli mul meele nii mõnigi raamat, kus kõneldakse hoopis pisikesist asjust, kus ei hukku ükski maailm, ent kus lugija siiski pannakse kõike kaasaelama, võimsalt oma meelevalla alla haaratakse. Gailiti stiilis pole märgata tähelepandavaid muudatusi. Ikka püüd igat lauset võimalikult ülespuhuda ja liiglihastada, värve nii paksult kui saab, kõnefiguure ja omadussõnu nii rohkesti kui võimalik
ROLAND: Mina, näiteks. Sina lähed hommikul miljardiga koju, paned LAURA: Kuidas sina? oma suurepärase aju tööle, oled äärmiselt ROLAND (läheb akna juurde, vaatab välja): ettevaatlik, paned raha kasvama ja aasta Võimatu. Uskumatu. pärast, kui oled suutnud eemale peletada sind OSVALD: Uskumatu, aga tõsi. (Paus.) ründava naistekarja, luban, et olen Osvaldist LAURA: Kas võtad oma miljardi? vaba ja raha on minu. Kujuta ette, milline on OSVALD: Enam ta ei saa. meie kohtumine. LAURA: Kas võtad? ROLAND: Aga kui ta tahab sind nagu ROLAND: Kas mul sind enam ei ole? naist… OSVALD: Laurat ei olnud sul juba ammu. LAURA: Oh jumal! Ma ju armastan ainult Sellest hetkest, kui sa mul seal kuss olid. sind
Aga sa pead aru saama, et kõik see kuulub meile, muidu me ei oleks siin, muidu eioleks too autojuht lubasid maha unustanud. Meil ei ole õigust taganeda. See võimalus on antud meile ja ainult meile! ROLAND: Mida sa selle aastaga mõtled? LAURA: (jälle vandeseltslaslikul sosinal) Sina lähed hommikul miljardiga koju, paned oma suurepärase aju tööle, oled äärmiselt ettevaatlik, paned raha kasvama ja aasta pärast, kui oled suutnud eemale peletada sind ründava naistekarja, luban, et olen Osvaldist vaba ja raha on minu. Kujutad, milline saab olema meie kohtumine. ROLAND: Aga kui ta sind tahab, nagu naist. LAURA: Oh jumal. Armastan ma ju ainult sind. Aga kujuta meie kohtumist. ROLAND: Sa räägid nagu... LAURA: Nagu mis... 1 41 42 ROLAND: Nagu... LAURA: Noh... nagu mis? Aga kujuta meie kohtumist! Kuidas kohtuvad kaks vägevat, kes on igatsusest aru kaotamas!