"märtri" oreooliga ehtida; sama tegu võimaldas ka J. L. Davidil geniaalse maaliga Mõrvatud Marat (originaal Brüsselis) teda heroiseerida Marat korraldatud naiste käik Versailles'sse 5. oktoobril 1789. J.-P. Marat, ajalehe ,,L'ami du Peuple" väljaandja; ohtra ajakirjandusliku santaazi (laimu) viljeleja; ebameeldivamaid poliitikuid Suure revolutsiooni päevilt 5. oktoobri hommikul asuski suur naistekari (seal oli ka palju naisteks maskeeritud mehi), oma 6000 inimest, teele Versailles'sse, mis asub umbes 30 km kaugusel Pariisist. Kõlasid hüüded "Leiba!", "Kuningas Pariisi!" Pärast lõunat oldi lossi piirava raudaia ees. Kuningas võttis vastu naiste esindajad, oli igati lahke ega vaielnud vastu. Samuti käitus ka Asutava Kogu eesistuja. Kuid rahvas ei kavatsenud ikka veel Pariisi tagasi minna. Lossi piirava aia taha tehti lõkked ja terve öö veedeti lageda taeva all.
“märtri” oreooliga ehtida; sama tegu võimaldas ka J. L. Davidil geniaalse maaliga Mõrvatud Marat (originaal Brüsselis) teda heroiseerida Marat korraldatud naiste käik Versailles’sse 5. oktoobril 1789. J.-P. Marat, ajalehe „L’ami du Peuple” väljaandja; ohtra ajakirjandusliku šantaaži (laimu) viljeleja; ebameeldivamaid poliitikuid Suure revolutsiooni päevilt 5. oktoobri hommikul asuski suur naistekari (seal oli ka palju naisteks maskeeritud mehi), oma 6000 inimest, teele Versailles’sse, mis asub umbes 30 km kaugusel Pariisist. Kõlasid hüüded “Leiba!”, “Kuningas Pariisi!” Pärast lõunat oldi lossi piirava raudaia ees. Kuningas võttis vastu naiste esindajad, oli igati lahke ega vaielnud vastu. Samuti käitus ka Asutava Kogu eesistuja. Kuid rahvas ei kavatsenud ikka veel Pariisi tagasi minna. Lossi piirava aia taha tehti lõkked ja terve öö veedeti lageda taeva all.
annaabi.ee 
