4. Naisteadlased olid meestepoolt tõrjutud sotsiaalsetes (erialastes) võrgustikes. Puudus võimalus vahetada teadmisi ning kogemusi, arutada erialastel teemadel. 5. Naiste saavutusi ning edu teaduses ei võetud 20.sajandi alguses tõsiselt. Nende saavutustest räägiti ning arvustati meesteadlaste ning ajakirjanike poolt vaid ,,pehmetes" teadusharudes - nagu näiteks meditsiin, antropoloogia, võib-olla isegi keemia. 6. ,,Sõna levimine naisteadlastest ning nende saavutustest", mis aitaks kaasa suhtumise muutumisele. Tolle aegsete arusaamade levitamine massimeedias. Raamatus toodi näitena välja, et meesteadlased olid erialakirjanduses 15 korda nähtavamad kui naisteadlased. Tolle aja ajakirjanike sõnutsi nõuab teaduse tegemine kultuuriliselt mehelikke atribuute - emotsionaalne irdumine, intellektuaalne objektiivsus ning aeg-ajalt isegi toorest füüsilist jõudu. Naisi hoiti valeinfoga teadusest eemal.
Laura-Ly Lotamõis NAISTEADLASTE RASKUSED KODUTÖÖ Õppeaines: TEADUSFILOSOOFIA ALUSED Rõiva- ja tekstiiliteaduskond Õpperühm: RR 11 Juhendaja: Priit Pärnapuu Tallinn 2014 Naisteadlaste raskused 1. Meesteadlastest kirjutati viisteist korda tihedamini teadusajakirjades kui naisteadlastest. Ajakirjanikud kirjeldasid teadust kui tegevust, mis vajab täielikku emotsionaalset eraldatust, intellektuaalset erapooletust ja isegi füüsilist jõudu – need olid kõik pigem meesterahvale omased tunnused. Seetõttu arvati, et naised ei saa teadlaseametis hakkama. 2. Naised pidid teaduse kõrvalt kasvatama ka lapsi, sest see ei olnud meeste töö. Lisaks pidid nad taluma oma abikaasa surma poolt tekitatud valu, sest see oli tavaline, et mehed surevad enne naisi. 3
annaabi.ee 
