Julie Des Jardins ,,The Madame Curie Complex. The Hidden History of Women in Science" Pean 20. sajandi alguse naisteadlaste raskusteks enesetõestamisel teaduses alljärgnevaid punkte: 1. Naisterahvastel oli piiratud juurdepääs kutsealasele koolitusele, erialasele (spetsialiseerunud) haridusele. Pahatihti oli põhjuseks raha või ühiskonna (perekonna) suhtumine naine on kodus ja kasvatab lapsi, ta ei vaja haridust (võib-olla vaid kirjutamis-, lugemis- ning elementaarset arvutamisoskust). Heal juhul töötab pesunaisena, teenijana, kokana vms naiselikul töökohal. 2
Usuti, et naised peaksid jääma naistetööde juurde ning teadustöö peaks jääma meestele. 7. Kuna naiste soov teadusega tegeleda oli ühiskonna jaoks uudne, siis esines nende tõrjumist sellest valdkonnast. Nende osakaal teaduses oli väike ning neid ei võetud sellel alal tõsiselt. See võis aga tingitud olla just erinevatest religioonidest, uskumustest ning traditsioonidest, et mees teeb tööd ja naine on kodune. 8. Jällegi, kuna naisteadlaste tööd ei võetud väga tõsiselt, siis kajastati nende tegemisi ja töid vaid nendel aladel, mis on rohkem sobilikud naistele, olgu selleks siis keemia- või meditsiinialane või hoopis võrdlev teadus. 9. Üheks suureks raskuseks oli naisteadlaste jaoks ka see, et naisi hoiti teadusest teadlikult eemal. Naistele esitati informatsiooni, mis oli puudulik või üleüldse vale, takistades sellega naisteadlaste arengut. Ka kirjanduses, mis hõlmas endas teadust,
Laura-Ly Lotamõis NAISTEADLASTE RASKUSED KODUTÖÖ Õppeaines: TEADUSFILOSOOFIA ALUSED Rõiva- ja tekstiiliteaduskond Õpperühm: RR 11 Juhendaja: Priit Pärnapuu Tallinn 2014 Naisteadlaste raskused 1. Meesteadlastest kirjutati viisteist korda tihedamini teadusajakirjades kui naisteadlastest. Ajakirjanikud kirjeldasid teadust kui tegevust, mis vajab täielikku emotsionaalset eraldatust, intellektuaalset erapooletust ja isegi füüsilist jõudu – need olid kõik pigem meesterahvale omased tunnused. Seetõttu arvati, et naised ei saa teadlaseametis hakkama. 2. Naised pidid teaduse kõrvalt kasvatama ka lapsi, sest see ei olnud meeste töö. Lisaks
minna? Kui hobid, milleks olid muusika ja näitlemine, kõrvale jätta, siis oli minu lemmikaine matemaatika. Ja minu põhikooli matemaatikaõpetaja Tõnu Joabi ,,süüd" oli selles päris kõvasti. Tema pedagoogiliste võtete arsenal oli sedavõrd sütitav, et müüt matemaatikast kui igavast ja raskest õppeainest meie koolis küll ei toiminud. Tütarlaste puhul mängivad erialavalikul paraku rolli pigem soostereotüübid kui (matemaatilise) võimekuse puudumine. Eesti naisteadlaste edulood annavad kindlasti ka noortele neidudele julgust tegelda vähemtraditsiooniliste ,,naistealadega". Mis või kes on Teid elus veel mõjutanud? Olen ilmselt suurepärane elukestva õppeideoloogia näidiseksemplar. Kodune loov ja riske võtma julgustav õhkkond on olnud vundament, millele olen saanud toetuda. Teaduskoolis on mul olnud fantastilised kolleegid, kellega oleme ka rasketest aegadest välja rabelnud. Praegu teeb mälestus kustutamata markide lahtiaurutamisest
annaabi.ee 
