Harjumaad oleks vaja turustada ka rohkem välisturule nagu tehakse seda Tallinna ja Pärnuga. Suunata tuleks turundust just Soome, Venemaa, Saksamaa, Rootsi turistidele, kes muidu külastavad küll Eestit ja Tallinna, aga mitte Harjumaad. Tallinn kujundab kogu Eesti, kuid eelkõige kogu Harju maakonna mainet ning suunab maakonna turismiarenguid. Harjumaa turismi käekäik sõltub otseselt Tallinna külastajatest. Aktiivse puhkuse pakettide hulgas turundab Tallinn Harjumaalt Naissaart ja Prangli saart ning Viimsi sisekardirada, muidu kasutab Tallinn Harjumaa turundamisel väljendit ,,Tallinna tagamaa". Hetkeolukord on saanud tekkida ainuüksi juba sellepärast, et Tallinna ja Harjumaa koostöö on väga nõrk, puudub ühine koordineerimine ja koordineerija, kes koondaks ajakohase turismiinfo, mida Tallinnaga koosturundamisel kasutada. Selleks, et asjad paraneksid on kõige tähtsam, et Harjumaa teeks rohkem koostööd Tallinnaga ning ka vastupidi
sadam). Aja- ja kultuurilooliselt põhjendatud juhtudel võib nimetuum olla ka võõrsõna, mille tunnused on võõrtähed (nt Fosfori tn), g/b/d sõnavormi algul (nt Betooni tn) ja rõhk järgsilbil, kui on selgelt laensõna (nt Energia tn). Eesti ajaloolised vähemused Eesti kohanimedes on palju võõrmõjusid. Ajaloolised vähemused on olnud lätlased (Kaagjärve, Laatre), rootslased (Noarootsi, Pakri, Ruhnu, Vormsi, osa Naissaart, Risti khk), sakslased (linnad kuni 1939), venelased (Peipsi kaldal, Setumaa). Vähe ka soomlased, keelepiiri raske tõmmata. Soomelikke jooni on Naissaarel. Rootsi nimed on Rootsi algupäraga: Birkas = Pürksi, Östreby = Eesti algupäraga: Vippal (Vihterpalu), Aklep Eistrepa; (Alliklepa), Päts (Pedase), Neve (Nõva);
annaabi.ee 
