Peamine põhjus seisnes selles, et ilma naispoliitikuteta oli raske naisvalijatele läheneda ja neile sobivaid valimisprogramme välja töötada. Kusjuures naisvalijaid on rohkem kui mehi ja nad on tunduvalt kohusetundlikumad. Sookvootide eesmärk on tagada, et 40% valitatavatest kohtadest kuuluks naistele. Põhjamaades, kus esimestena hakati sookvoote rakendama, on naiste esindatus kõige suurem: Rootsi parlamendis 45%, Soomes ja Norras 38%, Taanis 37%. Eesti Riigikogus on naissaadikuid vaid 19%, valitsuses 20% (ELis on mõlema keskmine 25%).
Kusjuures naisvalijaid on rohkem kui mehi ja nad on tunduvalt kohusetundlikumad. Sookvootide eesmärk on tagada, et 40% valitatavatest kohtadest kuuluks naistele. Populaarseimad on sookvoodid parteides ja neid kasutab 40% maailma riikidest valimisnimekirjade koostamisel. [Eesti Ekspress, Iris Pettai,2006] Põhjamaades, kus esimestena hakati sookvoote rakendama, on naiste esindatus kõige suurem: Rootsi parlamendis 45%, Soomes ja Norras 38%, Taanis 37%. Eesti Riigikogus on naissaadikuid vaid 19%, valitsuses 20% (ELis on mõlema keskmine 25%).Euroopalikus maailmapildis on sookvoodid saanud poliitika loomulikuks osaks, neid rakendab 22 ELi liikmesriiki. Suure tõenäosusega võetakse ka Eestis kui ELi liikmesriigis varem või hiljem sookvoodid kasutusele. Praegusel hetkel on Eesti valmisolek sookvootide rakendamiseks väike. Puuduvad seda ideed toetav maailmapilt ja väärtused, mis on Põhjamaades ja ka teistes ELi riikides olemas
samasuguseid võimalusi ning ei nõua erinevaid tingimusi kohtade saamiseks. Sageli naiste hariduslik tase ja oskused on kõrgemad kui meestel, kuid hinnang sellele on tavaliselt madalam. Kui keegi naine või mees tahab olla edukas teatud ametikohal, siis neil peab olema selleks võrdne võimalus. Poliitika ja majandus on valdkonnad, kuhu naiselikkusega puhtalt ei pääse, sa pead olema väga enesekindel ja võitleja, et avada uks meeste maailma. Küsitledes Riigikogu naissaadikuid saan öelda, et enamus nendest pooldavad reaalset võrdõiguslikkust, mis praegu eksisteerib ainult formaalses vormis. Parlamendi naisliikmed taotlevad soolist võrdõiguslikkust, mis võiks neile garanteerida teatud positsiooni saavutamist fraktsioonides, erakonna struktuurides. Sooline võrdõiguslikkus on samaväärsed võimalused, õigused ja kohustused. Soolised erinevused paljudes töö- ja avalikes valdkondades on suhteliselt uus käsitlusteema
annaabi.ee 
