ABIELURIKKUJAID KARISTATAKSE PIITSAHOOPIDEGA VÕI KIVIDEGA SURNUKSLOOPIMISEGA. MEES VÕIB NAISEST LAHUTADA PÕHJENDUSI ESITAMATA, KUID TEATUD ÕIGUSED LAHUTUSEKS ON KA NAISEL (NAISTEL ON PÄRIMISÕIGUS JA ÕIGUS KASUTADA ISESEISVALT KAASAVARANA PEREKONDA TOODUD VARA). NAISTE LIIKUMISVABADUST JA SUHTLEMIST PEREKONDA MITTEKUULUVATE MEESTEGA ON PIIRATUD, MAJADES ON ENAMASTI SISEÕUE TAGAKÜLJEL PAIKNEVAD ERALDI RUUMID NAISPERELE, KUHU MEESKÜLALISED SISSE EI PÄÄSE, NAISKÜLALISTE JAOKS ON ERALDI TAGAUKS. KORAAN EI SÄTESTA NAISTELE NÕUET KANDA LOORI, KUID ENAMIKUS ISLAMIMAADES ON SEDA TRADITSIOONILISELT NÕUTUD. MIS ON PEAMISEKS SUNNIITE JA SIIITE ERISTAVAKS VAIDLUSKÜSIMUSEKS? NEIL ON ERINEV ARUSAAM MUHAMEDI JÄRELTULIJATE SAATUSEST NING NAD TÕLGENDAVAD SUNNAT (PROHVETI KORAANIVÄLISTE ÜTLUSTE KOGUMIK) ERINEVALT
pidada ja kohtleks neid võrdselt. Abielurikkujaid karistatakse piitsahoopidega või kividega surnuksloopimisega. Mees võib naisest lahutada põhjendusi esitamata, kuid teatud õigused lahutuseks on ka naisel (naistel on pärimisõigus ja õigus kasutada iseseisvalt kaasavarana perekonda toodud vara). Naiste liikumisvabadust ja suhtlemist perekonda mittekuuluvate meestega on piiratud, majades on enamasti siseõue tagaküljel paiknevad eraldi ruumid naisperele, kuhu meeskülalised sisse ei pääse, naiskülaliste jaoks on eraldi tagauks. Koraan ei sätesta naistele nõuet kanda loori, kuid enamikus islamimaades on seda traditsiooniliselt nõutud. Mis on peamiseks sunniite ja siiite eristavaks vaidlusküsimuseks? neil on erinev arusaam Muhamedi järeltulijate saatusest ning nad tõlgendavad sunnat (prohveti koraaniväliste ütluste kogumik) erinevalt. Kirjeldage, kuidas islam mõjutas järgmisi eluvaldkondi: - 1) riigivalitsemine ja
arvukalt proletaarlasi. Keeleks oli ladina keel. Keisririigi ajal hakati linna sihipäraselt välja ehitama. Ehitati templeid, foorumeid, arenes välja kanalisatsioonisüsteem, hakati rajama korruselamuid. Peamise ehitusmaterjalina kasutasid roomalsed tellist. 13. Rooma perekond ja eluolu Rooma perekond oli patriarhaalne, kus võimutäius kuulus pereisale, kelle eestkoste all olid lisaks naisperele ka täiskasvanud pojad oma peredega ja orjad. Naised olid õiguslikult isa, abikaasa või vanema meessugulase eestkoste all. Roomlased armastasid veriseid vaatemänge- elukutseliste gladiaatorite võitlusi, need toimusid amfiteatrites millest kuulsaim on Colosseum Roomas. Neile meeldis ka vaadata hobukaarikute võidusõite hipodroomil, millest kuulsaim on Circus Maximus. 14. Rooma kultuur ja religioon Roomlased olid tugevalt mõjutatud Kreeka kultuurist
Naised ketrasid, kudusid kangast ja õ m blesid riideid. Mehed tegid puutööd. Igapäevased töö ja tarberiistad val mistati ise ja pea miselt just puust. Talvel käidi ka m etsas puid raiumas ja palke veda mas. Sa muti ve eti kuhjadest hein koju. Mõle maid töid oli talvel mu gavam teha, sest ree ga pääses üle soo ja vee kogude otsa igale poole. Rohkesti oli tööd talu naisperele. Tuli hoida kodu korras, abistada m e hi p õllutöödel, talitada loo mi, tavaliselt 45 v õi ena mgi. Juba varakult õppisid lapsed tööd tege ma ja vane maid abistama. Mõne kiireloo mulise töö puhul ei tulnud talupere ise toime, siis korraldati talgud. Talgutele tulid naabripered kokku ja k õike tehti ühiselt. Sellised tööd olid näiteks m etsavedu, heinategu, rukkilõikus ja hoonete ehitamine
Reht peksti eriliste puust kootidega, millega viljaterad vihkudest välja löödi. Talvel istus pere koos rehetoas pirru valgel. Naised ketrasid, kudusid kangast ja õmblesid riideid. Mehed tegid puutööd. Igapäevased töö- ja tarberiistad valmistati ise ja peamiselt just puust. Talvel käidi ka metsas puid raiumas ja palke vedamas. Samuti veeti kuhjadest hein koju. Mõlemaid töid oli talvel mugavam teha, sest reega pääses üle soo ja veekogude otsa igale poole. Rohkesti oli tööd talu naisperele. Tuli hoida kodu korras, abistada mehi põllutöödel, talitada loomi, tavaliselt 4-5 või enamgi. Juba varakult õppisid lapsed tööd tegema ja vanemaid abistama. Mõne kiireloomulise töö puhul ei tulnud talupere ise toime, siis korraldati talgud. Talgutele tulid naabripered kokku ja kõike tehti ühiselt. Sellised tööd olid näiteks metsavedu, heinategu, rukkilõikus ja hoonete ehitamine. Oli kombeks, et talgulistele pakuti alati sööki ja jooki ning
endised orjad, kes said küll kodanikuks, ent jäid oma isanda klientideks. e) Orjad: erinevates eluvaldkondades töötavad sõltlased; isandate ,,kõnelevad tööriistad". 3.3. Rooma perekond: Rooma perekond (ld k familia) oli patriarhaalne, kus võimutäius kuulus pereisale, kelle eestkoste all olid lisaks naisperele ka täiskasvanud pojad oma peredega ja orjad. Naised olid õiguslikult isa, abikaasa või vanema meessugulase eestkoste all. Samas olid naiste õigused suuremad kui klassikalises Kreekas: naine võis oma abielu lahutada ning ta osales avalikus elus, võttes vastu külalisi või külastades teisi perekondi ning nii mõnestki naisest sai
d) Vabakslastud: truu teenistuse eest peremehe poolt vabastatud või vabaks ostetud endised orjad, kes said küll kodanikuks, ent jäid oma isanda klientideks. e) Orjad: erinevates eluvaldkondades töötavad sõltlased; isandate „kõnelevad tööriistad”. 3.3. Rooma perekond: Rooma perekond (ld k familia) oli patriarhaalne, kus võimutäius kuulus pereisale, kelle eestkoste all olid lisaks naisperele ka täiskasvanud pojad oma peredega ja orjad. Naised olid õiguslikult isa, abikaasa või vanema meessugulase eestkoste all. Samas olid naiste õigused suuremad kui klassikalises Kreekas: naine võis oma abielu lahutada ning ta osales avalikus elus, võttes vastu külalisi või külastades teisi perekondi ning nii mõnestki naisest sai avalikkuses tuntud inimene. 3.4. Rooma haridus: Laste kasvatamine oli Roomas perekonna ülesanne. Poiste kasvatamine oli
d) Vabakslastud: truu teenistuse eest peremehe poolt vabastatud või vabaks ostetud endised orjad, kes said küll kodanikuks, ent jäid oma isanda klientideks. e) Orjad: erinevates eluvaldkondades töötavad sõltlased; isandate ,,kõnelevad tööriistad". 3.3. Rooma perekond: Rooma perekond (ld k familia) oli patriarhaalne, kus võimutäius kuulus pereisale, kelle eestkoste all olid lisaks naisperele ka täiskasvanud pojad oma peredega ja orjad. Naised olid õiguslikult isa, abikaasa või vanema meessugulase eestkoste all. Samas olid naiste õigused suuremad kui klassikalises Kreekas: naine võis oma abielu lahutada ning ta osales avalikus elus, võttes vastu külalisi või külastades teisi perekondi ning nii mõnestki naisest sai avalikkuses tuntud inimene. 3.4. Rooma haridus: Laste kasvatamine oli Roomas perekonna ülesanne. Poiste kasvatamine oli
ja rentnikud. d) Vabakslastud: truu teenistuse eest peremehe poolt vabastatud või vabaks ostetud endised orjad, kes said küll kodanikuks, ent jäid oma isanda klientideks. e) Orjad: erinevates eluvaldkondades töötavad sõltlased; isandate ,,kõnelevad tööriistad". 3.3. Rooma perekond: Rooma perekond (ld k familia) oli patriarhaalne, kus võimutäius kuulus pereisale, kelle eestkoste all olid lisaks naisperele ka täiskasvanud pojad oma peredega ja orjad. Naised olid õiguslikult isa, abikaasa või vanema meessugulase eestkoste all. Samas olid naiste õigused suuremad kui klassikalises Kreekas: naine võis oma abielu lahutada ning ta osales avalikus elus, võttes vastu külalisi või külastades teisi perekondi ning nii mõnestki naisest sai avalikkuses tuntud inimene. 3.4. Rooma haridus: Laste kasvatamine oli Roomas perekonna ülesanne
Kui karja koju aeti, vaadati, kas loomadel on kõrsi suus. See oli märgiks, et talvel tuleb karjasöödast puudus. Mõnel pool jälgiti tuule suunda. Kui tuul on lõunast, siis puhub põhutulu Lapimaale ja loomadel napib toitu. Mihklipäeva toidud olid sügiseandidest: lihaga supp aed- ja juurviljaga ning klimpidega; küpsetati karaskit, sepikut, pirukaid. Võid jätkus toidulauale vaid suvel. Lõuna-Eestis öeldi, et jaanipäeval teretatakse võid ja mihklipäeval öeldakse hüvasti. Naisperele tähendas välistööde lõpu tärmin seda, et nüüdsest peale algab tubane ketrustöö. Mardi- ja kadrisandid ju lausa kontrollisid tüdrukute virkust ja lasksid lõngavihid ette näidata. Algasid ka tüdrukute ühised tööõhtud koguneti mitmest perest, koos oli lõbusam. Üksteiselt õpiti laule ja töövõtteid, küsiti mõistatusi, mängiti pandilunastamismänge, ringmänge. Puhkepäeviti peeti tantsupidusid mindi simmanile. Eri paigus oli niisuguste kooskäimiste kohta
annaabi.ee 
