kajastamine, tehnika imetlus ning iroonia. Pooldasid neoklassitsismi ning olid impressionismivastased. Les Six'i kuulusid: Arthur Honegger, Darius Milhaud, Francis Poulenc, Georges Auric, Louis Durey ja Germaine Tailleferre. 1920.-1930-ndtel aastatel ei toimunud suuri muudatusi muusikas mitte ainult välismaal, vaid ka Eestis. Eestis tegutsesid sellel ajal väga aktiivselt Miina Härma, Konstatin Türnpu ning Mart Saar. Miina Härma oli Eestis esimene kõrgharidusega naismuusik. 1920.-1930-ndatel oli ta väga aktiivne Tartu muusikaelu organiseerijana. Ta aitas korraldada kontserte ning mitmesuguseid loteriisid ja müüke kultuurielu ja vaesemate õpilaste toetuseks. Heliloojana paistis M.Härma silma rahaviiside töötlemisega. Ta kogus rahvaviise ja kasutas hiljem saadud materjali oma loomingus. Tema laulud jagunevad isamaalisteks lauludeks ja lüürilisteks armastuslauludeks. Ta viis Tartu segakoori kõrgele tasemele. Tema looming kõlas juba tema eluajal Soome
Nim. 4 K.A. Hermanni ametit, 2 laulu. Keeleteadlane, ajakirjanik, muusikahuviline, kultuuritegelane Laulud : `'Oh laula ja hõiska !'', `'Kungla rahvas'' 21.4 fakti 1.üldlaulupeost, 3 fakti 1.Saaremaa laulupühast. 1) Lauldi ainult kaks eestikeelset laulu 2) Enamik koore Lõuna-Eestist 3) Jakob Hurda eestikeelne kõne 4) Korraldajaks oli Johann Voldemar Jannsen Saaremaa : 1863.aastal, 22.4 fakti M.Härma elust. 5) Esimene kõrgharidusega naismuusik Eestis 6) Osales seltside asutamises, juhtimises ja töös 7) Kasvas üles Tartu lähedal Kõrvekülas 8) Algteadmised muusikast sai Karl August Hermannilt 23.Nim. 4 M.Härma laulu. `'Meeste laul'', `'Tuljak'', `'Ei saa mitte vaiki olla'', `'Lauliku lapsepõlv'' 24.Kes asutas 1. eesti sümfooniaorkestri, millal? Aleksander Läte ja aastal 1900, Tartus `'Bürgermusse'' saalis 25.Laulupidude avalaulu autor. Mihkel Lüdig 26.Nim
,,Mu isamaa on minu arm", ,,Sind surmani" 19) Nim. 4 K.A. Hermanni ametit, 2 laulu. Keeleteadlane, ajakirjanik, muusikahuviline, kultuuritegelane Laulud : `'Oh laula ja hõiska !'', `'Kungla rahvas'' 20) 4 fakti 1.üldlaulupeost, 3 fakti 1.Saaremaa laulupühast. 1) Lauldi ainult kaks eestikeelset laulu 2) Enamik koore Lõuna-Eestist 3) Jakob Hurda eestikeelne kõne 4) Korraldajaks oli Johann Voldemar Jannsen Saaremaa : 1863.aastal, 21) 4 fakti M.Härma elust. Esimene kõrgharidusega naismuusik Eestis, osales seltside asutamises, juhtimises ja töös, kasvas üles Tartu lähedal Kõrvekülas, algteadmised muusikast sai Karl August Hermannilt 22) Nim. 4 M.Härma laulu. `'Meeste laul'', `'Tuljak'', `'Ei saa mitte vaiki olla'', `'Lauliku lapsepõlv'' 23) Kes asutas 1. eesti sümfooniaorkestri, millal? Aleksander Läte ja aastal 1900, Tartus `'Bürgermusse'' saalis 24) Võrdle Tallinna ja Tartu kultuurielu 20.sajandi I poolel (tähtsamad nimed, sündmused).
Viljandis ,,Koit" 1873.a. Narvas ,,Ilmarine" 1878.a. Pärnus ,,Endla" Johannes Kappel (1855-1907) Oli esimene kõrgema haridusega muusik Eestis. Pärit Raplast köster-organisti ja kooliõpetaja perest. Lapsepõlv ja kooliaastad möödusid Paides. Peale Petrerburi Konservatooriumi lõpetamist jäi sinna tööle. Mõnel laulupeol ta Eestis ka dirigeeris. On kirjutanud umbes 50 koorilaulu. Tuntumad on ,,Ööbik" ja ,,Ma teretan sind, hommik". Miina Härma (1864-1941) Oli esimene kõrgharidusega naismuusik Eestis. Kasvas üles Tartu lähedal Kõrvekülas, kus isa töötas koolmeistrina. Algteadmised muusikast sai K. A. Hermannilt. Pärast kooli lõpetamist Petrburis, töötas ta kogu edasise elu aktiivse ja mitmekülgse muusikuna kodumaal. * Silmapaistev koorijuht asutas Tartus suure segakoori ja viis selle kõrgele tasemele. Juhatas laulupidudel. * Orelimängija andis palju kontserte nii Euroopas kui kodumaal. * Muusikapedagoog * Muusikahariduse ja -kultuuri edendaja
See oli esimene muusikaajakiri eestis. Ta andis välja ka algelise, kuid esimese eestikeelse komponeerimise ja ka voiiulimängu õpetuse omamata ise mingisugust sellekohast haridust. Tema mõningad tuntud lood, Kungla rahvas, Kevade marss jne. 6. Esimesed kutselised heliloojad, K.Türnpu Need heliloojad said oma muusikalise haiduse peamiselt peterburi konservatooriumis.Johannes Kappel oli esimene kõrgema hariduseg muusik eestis. Esimene kõrgharidusega naismuusik eestis oli M.Härma. Ta sai oma algteadmised muusikast K.A.Hermannilt. Miina Härma töötas neli aastat peterburi konservatooriumis, kuid paistis pgem silma koorijuhina. Ta tutvustas meie rahvaloomingut väljaspool piire ( Riia, Pihkva, Peterburg). Ta oli osav ka organistina ning angis kontserte nii eestis kui ka välismaal. Heliloojana paistis cta eelkõige silma rahvaviiside töötlustega. K. Türnpu asutas oma koori juba 16-aastaselt ja aasta hiljem esineti juba kontsertidel,
mõningaid. -1893.a. astus R.Tobias Peterburi konservatooriumi, kus õppis orelit prof. Louis Homiliuse ja kompositsiooni prof. Nikolai Rimski-Korsakovi juures. Nelja aasta pärast 1897.a. lõpetas ta konservatooriumi kahel erialal kirjutades konservatooriumi lõputööna kantaadi. -Johannes Kappel-esimene kõrgemaharidusega muusik Eestis. Sai kõrghariduse Peterburi Konservatooriumis oreli- ja kompositsioonierialal. -Miina Härma oli esimene eesti kõrgaharidusega naismuusik. Aastatel 18831890 õppis ta Peterburi Konservatooriumis orelit ja kompositsiooni. Ta oli oreliklassi ainus õpilane. -A.Kappi Õpingud Peterburi konservatooriumis kulgesid edukalt. Algul õppis A. Kapp ainult L .Homiliuse oreliklassis, kuid mõne aja pärast hakkas õppima lisaks ka prof. Tironi klaveriklassis. Konservatooriumi vanemal kursusel õppis ta klaverit prof. F. Cerny juures, kes pani suurt rõhku klassikalisele muusikale. Muusikateooriat õppis ta prof. A. Ljadovi juures
mõningaid. -1893.a. astus R.Tobias Peterburi konservatooriumi, kus õppis orelit prof. Louis Homiliuse ja kompositsiooni prof. Nikolai Rimski-Korsakovi juures. Nelja aasta pärast 1897.a. lõpetas ta konservatooriumi kahel erialal kirjutades konservatooriumi lõputööna kantaadi. -Johannes Kappel-esimene kõrgemaharidusega muusik Eestis. Sai kõrghariduse Peterburi Konservatooriumis oreli- ja kompositsioonierialal. -Miina Härma oli esimene eesti kõrgaharidusega naismuusik. Aastatel 18831890 õppis ta Peterburi Konservatooriumis orelit ja kompositsiooni. Ta oli oreliklassi ainus õpilane. -A.Kappi Õpingud Peterburi konservatooriumis kulgesid edukalt. Algul õppis A. Kapp ainult L .Homiliuse oreliklassis, kuid mõne aja pärast hakkas õppima lisaks ka prof. Tironi klaveriklassis. Konservatooriumi vanemal kursusel õppis ta klaverit prof. F. Cerny juures, kes pani suurt rõhku klassikalisele muusikale. Muusikateooriat õppis ta prof. A. Ljadovi juures
Teemaks on inimene, tema seosed urbaniseeruva ühiskonnaga. Fantaasiarikkaid legendidele viitavaid lugusid teeb CONCORDIA KLAR (1938-2004) Sündis Leningradi oblastis ametniku peres. Eestis aastast 1942. Õppis Rakvere 1.keskkoolis, Tartu Kunstikoolis ja ERKI-s, mille lõpetas 1963.a.Töötas õppejõuna. Peeter Ulase abikaasa. Nende tütar samuti graafik. Klar alustas värviliste linoollõigetega, Hiljem meelistehnikaks pehmelakk. Lemmikteemaks on pillilugu puhuv naismuusik. Esialgu sürrealistlik laad, hiljem muutub rahvusromantiliseks sümboliks. 1970.-ndate lõpul kerkib esile noorte naisgraafikute seltskond, kelle töödes segunevad unistuslikkus ja unenäolisus, kasutavad sümboleid ja sürrealistlikke kujundeid. Tehnikaks ofort. Arhitektuur nõukogude Eestis (1960-1980) 1950.-ndail valitsenud stalinistlik suund mõisteti hukka ja see tõi 1960.-ndail kaasa vabanemise. Sel ajal hakkas liikuma ka Lääne arhitektuuri alane kirjandus. Arhitektuuris
Teemaks on inimene, tema seosed urbaniseeruva ühiskonnaga. Fantaasiarikkaid legendidele viitavaid lugusid teeb CONCORDIA KLAR (1938-2004) Sündis Leningradi oblastis ametniku peres. Eestis aastast 1942. Õppis Rakvere 1.keskkoolis, Tartu Kunstikoolis ja ERKI-s, mille lõpetas 1963.a.Töötas õppejõuna. Peeter Ulase abikaasa. Nende tütar samuti graafik. Klar alustas värviliste linoollõigetega, Hiljem meelistehnikaks pehmelakk. Lemmikteemaks on pillilugu puhuv naismuusik. Esialgu sürrealistlik laad, hiljem muutub rahvusromantiliseks sümboliks. 1970.-ndate lõpul kerkib esile noorte naisgraafikute seltskond, kelle töödes segunevad unistuslikkus ja unenäolisus, kasutavad sümboleid ja sürrealistlikke kujundeid. Tehnikaks ofort. Arhitektuur nõukogude Eestis (1960-1980) 1950.-ndail valitsenud stalinistlik suund mõisteti hukka ja see tõi 1960.-ndail kaasa vabanemise. Sel ajal hakkas liikuma ka Lääne arhitektuuri alane kirjandus. Arhitektuuris
annaabi.ee 
