.......................1 Elulugu.......................................2-3 Looming........................................4 Kokkuvõte.....................................5 Kasutatud allikad..........................6 Sissejuhatus Marie Under on luuletaja, keda on peetud eesti luule hingeks. Ta on kirjutanud teoseid, mis räägivad nooruslikust vaimustusest kuni valulise kirgastumiseni. Marie Under on üks eesti suuremaid lüürikuid. Sellisel tasemel Eesti naisluuletajaid võib vadi sõrmedel üles lugeda. Tema teoseid on võrreldud Betti Alveri loominguga. Underi looming on hingestatud ning mulle südamelähedane. Kirjutan referaadi Marie Underist, kuna ta looming pakub mulle suurt huvi ning ma tahaksin selle tagamaist rohkem teada saada. 1. Elulugu Marie Under (27. märts 1883 Tallinn 25. september 1980 Stockholm) oli eesti luuletaja.
9.a klass Luulekogu analüüs Anna Rosalie Haavakivi – kirjanikunimega Anna Haava - sündis 15. oktoobril 1864 Tartumaal Kodavere kihelkonnas Haavakivi põlises ning jõukas talupojaperes. Oma kooliteed alustas ta 9- aastaselt Pataste mõisa Saare-Vanamõisa saksakeelses erakoolis. Peale seda õppis Tartus Hoffmanni Erakoolis ja aastail 1880-1884 Tartu Kõrgemas Tütarlastekoolis, mille lõpetas koduõpetaja diplomiga. Ta elas kasinat elu, jäi elu lõpuni üksikuks ja tal ei olnud lapsi. Alates aastast 1906 Anna Haava elas ja töötas ülikoolilinnas Tartus, olles olnud enne Esimest maailmasõda mõnda aega „Postimehe” toimetuse liikmeks ning tegutsenud hiljem vabakutselise kirjanikuna ning tõlkijana. Alles 75. sünnipäevaks 1939. aastal sai seni ühest üürikambrist teise kolinud Anna Haava Tähtvere pargi lähedal Koidula tänavale is...
.......................1 Elulugu.......................................2-3 Looming........................................4 Kokkuvõte.....................................5 Kasutatud allikad..........................6 Sissejuhatus Marie Under on luuletaja, keda on peetud eesti luule hingeks. Ta on kirjutanud teoseid, mis räägivad nooruslikust vaimustusest kuni valulise kirgastumiseni. Marie Under on üks eesti suuremaid lüürikuid. Sellisel tasemel Eesti naisluuletajaid võib vadi sõrmedel üles lugeda. Tema teoseid on võrreldud Betti Alveri loominguga. Underi looming on hingestatud ning mulle südamelähedane. Kirjutan referaadi Marie Underist, kuna ta looming pakub mulle suurt huvi ning ma tahaksin selle tagamaist rohkem teada saada. 1. Elulugu Marie Under (27. märts 1883 Tallinn 25. september 1980 Stockholm) oli eesti luuletaja.
,,Ja mulla all pea magame me kõik,/ kes maa peal üksteist magada ei lase." Nagu lauluski toob Tsvetajeva sisse loojangumotiivi. ,,Tean, poolvalguses suren! Kas loojangul, aos / kuid koos kummaga neist pole enese teha./ Ah, kui saaks, et mu tunglast leek kaks korda kaoks,/ kahte surma et sureksin koidu ja eha!" Päikese kadumist-tõusmist võrreldakse inimese lahkumisega varjuriiki. Luuletaja arvates on just poolvalguses romantiline ja õiglane surra. Teine olulisemaid naisluuletajaid Venemaal oli Anna Ahmatova (1889-1966). Tema hilisemas luules on oluline küüditamisest tulenev surmatemaatika. ,,Surmatähed me kohal taevas,/ veriporiste saabaste all/ süütu Venemaa krampide vaevas,/ vangiveokite rehvide all." Ta kirjeldab ausalt, kuidas asjad olid ning toob ohvriks vaese Venemaa. Ahmatova luule toob esile ka laulusalmi põhiidee, et kalli inimese kaotus on väga ränk ja ei lahku mälestustest kunagi. Sind viisid nad koidiku kumal,
» Aeg tuli. Maa ja mere peal silm mõnda seletas ei pool nii armas olnud seal kui külatänavas! L.Koidula Minu meelest on Lydia Koidula üks Eesti esimesi naisluuletajaid, kelle looming ei jätnud kedagi puudutamata ja kes suutis luuletamise kõrvalt teha veel väga paljusid asju. Näiteks panna aluse eesti teatrile. Sügise Igav liiv ja tühi väli, taevas pilvine; jõuan tulles metsa äärde, tuleb nõmmetee. Männi roheline samet,
erinevad neliku tööd märkimisväärselt. Kõige hingelähedasemad olid minu jaoks Kalju Lepiku ja Hando Runneli luuletused, seda just eelkõige nende lihtsuse ja puhtuse tõttu. Viivi Luik ja Doris Kareva jätsid nende luuletuste põhjal samuti väga võimekate luuletajate mulje. Kareva Luuletus oli võib- olla veidi üle pingutatud ja liiga kunstlik, kuid seda ilmselt vaid läbi minu silmade, sest tean, et Kareva on üks Eesti tunnustatumaid naisluuletajaid keda võrreldakse tihti ka Marie Underi ja Betti Alveriga. Loodan tulevikus nende luuletajate loominguga veelgi kokku puutuda, olles siis juba veidi tuttavam neile iseloomuliku stiiliga. Sille Riin Rand Saaremaa Ühisgümnaasium
Juhendaja: Anu Kivi Olustvere 2014 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Ülevaate elust 3. Looming 4. Raamatud,Luulekogud,Tunnustused 5. Luulenäited 6. Kokkuvõte 7. Pildid 8. Kasutatud allikad 1 1. Sissejuhatus Doris Korea on üks silmapaistvamaid Eesti naisluuletajaid, kes on jätnud oma jälje eesti kirjandusse ja on eeskujuks ka teistele luuletajatele. Kareva luule ja selle muutumine läbi aja on erakordne ning kordumatu. Tema luuletuste läbiv teema on armastus. Referaat heidab pilgu peale Kareva elukäigule, tutvustab tema loomingut, esitab luulenäiteid, ning pilte. 2 2. Ülevaate elust
Sissejuhatus Betti Alver on vaieldamatult üks Eesti tuntumaid ning andekaimaid naisluuletajaid. Ta on kirjutanud umbes kaks ja poolsada mitmesugust luuleteksti, nende seal kaksteist poeemi. On avaldanud oma eluajal kuus luuleraamatut: poeemi ,,Lugu valgest varesest" (1931), lüürikakogud ,,Tolm ja tuli" (1936), ,,Tähetund" (1966), ,,Eluhelbed" (1971), ,,Lendab linn" (1979) ja ,,Korallid Emajões" (1986). Ilmutamata jäi 1943. aastal koostatud ,,Elupuu", mille luuletused pääsesid trükki teistes hilisemates kogudes
Sisukord. Sisukord 2 Sissejuhatus 3 Ülevaade elukäigust 4 Looming 4 Luulenäited 7 Kriitika 10 Pildid 13 Kasutatud kirjandus 14 Sissejuhatus. Doris Kareva on üks silmapaistvamaid Eesti naisluuletajaid, kes on jätnud oma jälje eesti kirjandusse ja on eeskujuks ka teistele luuletajatele. Kareva luule ja selle muutumine läbi aja on erakordne ning kordumatu. Tema luuletuste läbiv teema on armastus. Referaat heidab pilgu peale Kareva elukäigule, tutvustab tema loomingut, esitab luulenäiteid, vahendab kriitikat ning pilte. Ülevaade elukäigust. Doris Kareva on pärit Tallinnast helilooja Hillar Kareva perest, sündis (28.november 1958) ja
hetked on harvad ning rõõm tundub "varastatud vaeva vahelt." Uneretk, Ja langes üks täht- oma elu ja loomingu kokkuvõte Underi luulet on palju tõlgitud, tema keelekasutus on tippkvaliteetne. Lisaks paljudele muudele keeltele, on teda tõlgitud ka esperanto ja jaapani keelde. Teemad mitmekesised. Ka Under ise tõlkis palju saksa ja prantsuse luuletajate töid. Underi looming on tugevasti mõjutanud hilisemaid eesti naisluuletajaid: Kersti Merilaas, Debora Vaarandi. Domineerivad teemad ja märksõnad Underi luules: Ootus ja igatsus isamaa vastu; pagulus; sõjavastasus; koduigatsus; värvikad kirjeldused; väga elurõõmus, aga ka väga masendav ja negatiivne; huvitavad väljendid. 15. Eepika olemus. Romaan ja selle liigid. Kõige populaarsem. Oluline on trio- autor, teos, lugeja. Kirjandusteoseid võib analüüsida kolmest aspektist: autorikeskne (Shakespeare)
annaabi.ee 
