kodanik, kes tunnistab Naiskodukaitse eesmärke ning osaleb Naiskodukaitse tegevuses ja väljaõppes. Toetajaliige on Eesti või välisriigi kodanik, kes tunnistab Naiskodukaitse eesmärke ja aitab oma tegevusega kaasa nende saavutamisele. Auliige on Naiskodukaitse ees silmapaistvate teenete omamise eest Naiskodukaitse auliikmeks valitud Eesti või välisriigi kodanik. Koosseis 2012 .a juulikuu seisuga on Naiskodukaitses üle Eesti 1768 liiget. Jaguneb 15-ks ringkonnaks ning ringkonnad jagunevad veel eraldi jaoskondadeks. Ringkonnad: Alutaguse, Jõgeva, Harju, Lääne, Järva, Põlva, Rapla, Pärnumaa, Saaremaa, Sakala, Tallinna, Tartu, Valga, Viru ning Võru ringkond Erialad Meditsiinigrupp Toitlustusgrupp Side-ja staabigrupp Avalike suhete grupp Spordigrupp Kultuurigrupp Formeerimisgrupp
tõttu puudusid õpilased. Alles 1917. aastast sai ta muusikaõpetaja koha Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasiumis (praegune Miina Härma Gümnaasium), millest kujuneski tema peamine leivatöö. Lõppeva sajandi 20. ja 30. aastad kulusid Tartu muusikaelu arendamiseks. Peale erruminekut saab Härma südameasjaks Tartu Helikunsti Selts ja selle Tartu Kõrgem Muusikakool, samal ajal kaasa töötades ka üldrahvalikes organisatsioonides, näiteks Naiskodukaitses. Nime eestistamine (Hermannist Härma) toimus 1935. aastal enne helilooja 70-ndat sünnipäeva. Uus nimi võeti väga kiiresti omaks. Miina Härma suri Tartus 16. novembril 1941. a. ja on maetud Tartu Raadi kalmistule. Miina Härma organistina Miina Härma suureks teeneks võib lugeda seda, et ta võttis vaevaks tuua orelimuusikat ka maarahva hulka. Linnades toimus sageli kontserte, kuid maale ja väiksematesse kohtadesse sattus häid organiste harva
topograafia ja orienteerumise, relvaõppe, riviõppe, organisatsiooniõppe, ellujäämise ja lisaks veel kõikvõimalikud sõdurioskused. Osaletakse riigikaitsealastel seminaridel ja konverentsidel. Lisaks Kaitseliidule teeb Naiskodukaitse koostööd ka teiste militaarstruktuuridega, Päästeameti, Politsei, "Erna" seltsi, Kodanikukaitse seltsi, kohalike omavalitsuste ja muude organisatsioonide ning ühendustega. Lisaks tõsistele ja vajalikele väljaõppeüritustele on Naiskodukaitses ka muid üritusi, kus saab oma võimeid proovile panna või siis end koos aatekaaslastega lihtsalt hästi tunda. Üle aasta toimub üleriigiline Naiskodukaitse spordilaager, lisaks väiksemad kohapealsed laagrid. Osaletakse Kaitseliidu suvepäevadel, Võidupüha paraadil, laske- ja muudel spordivõistlustel. Populaarseks on kujunenud üsnagi raske ja eneseületamist nõudev võistlus Naiskodukaitse Koormusmatk. Meestega võrdselt on Naiskodukaitse võistkonnad rassinud ka