mõju all. Feministlikus diskursuses on naiskirjutuseks hakatud nimetama tavaliselt sellist uurimuse ja kirjutuse viisi, kus keskendutakse naise seksuaalsusele ja tema kirjutusviisile ning nende vahelisele analoogiale. Lähtutakse ideest, et naiste ihad, kui need esinevad kirjutistes, võivad luua vastukeele, mille abil kukutatakse olemasolev keel. Need ihad on suurelt osalt teadvustamata siinkohal selgub prantsuse feminismi psühhoanalüütiline rõhuasetus. Naiskirjutuse manifestiks peetakse Cixous´ esseed La Rire de la Méduse (ingl. The Laugh of Medusa). Cixous on öelnud, et naiselikku kirjutamist on võimatu defineerida ja võimatuks see jääbki, sest seda ei saa teoretiseerida, lõpetada ega kodeerida - mis ei tähenda, et seda ei ole olemas (Cixous : ). Oma esseedes püüab Cixous naiseliku kirjutamisviisi siduda kehaga, seda "kehalikustada" ja julgustab ka teisi naisi sama tegema.
inimkonna kõrgemaid huve ning näiteid inimmõtteist. Seega on kirjandus mõjuvõimas kultuuriline praktika, millel on ka sookategooriate üle suur võim. Feministlikke kirjandusteoreetikuid huvitab see, kuidas kirjandus kui kultuuripraksis osaleb tähenduste ja väärtuste loomisel, mis põhjustab naiste ebavõrdset seisundit ühiskonnas. Feministliku kriitika areng: Naistegelaste analüüs; Naiskirjanduse traditsiooni ja naiskirjutuse poeetika uurimine; Fookus soouuringutel – kuidas soolisus on kirjandustekstides markeeritud, soolisuse roll kirjanduses; Erinevused – kuidas rassi, klassi, seksuaalsuse jne erinevuste roll sooliselt markeeritud kirjutamise ja lugemise mudelite juures, ka maskuliinsuse uuringute esiletõus kirjandusteostes. Postmodernismi oluline küsimus on küsimus võimust. Suurkorporatsioonide võim inimestele, kes nende heaks töötavad
Nendes raamatutes on sündmustik olulisel kohal, aga ometi veelgi tähtsam on tegelaste psühholoogiline loodimine, klassikaline tegelase karakteri loomine, tegelaste tagamõtete aimamine ja väljatoomine. Mängulisem, pole nii traagiline kui Ivanov. Ivanov on heasmõttes avara poliitiliste teemadega tegelev autor, aga Filimonov neid teemasid tõsiselt kogukonna poliitilise meelsusega ei tegele. 12. Naiskirjanduse eripära ja näited eesti nüüdisproosast (M. Kangro, Elo Vee, K. Kaldmaa jt) Naiskirjutuse aluseks on naiste kogemus kehast ja seksuaalsusest, mis ei ole vahendatud meeste ega patriarhaadi kaudu. Naiselik "kirjutus" on voolav ja väldib igasugust kindlalt paika pandud vormi, kuju, ideed või mõistet. Naiskogemust väljendav ilukirjadus (naise ,,hääl" kirjanduslikus tekstis, narratiiv, kujundid, stiil, detailid, emotsionaalsus). Feministlik kirjandus tematiseerib naise sotsiaalset ja soolist tõrjutust, naise stereotüüpide ja müütide
Feministlik kirjanduskriitika ühendab kaasaegseid kirjandusteoreetilisi raamistikke ja feministlikke eesmärke. Feministlik teooria on olnud oluline mitmete teooriate arengus, nt, uushistoritsism, postkolonialistlik teooria ja kriitika, eetiline kriitika, ökokriitika. Feministliku kriitika areng 1 ) Naistegelaste analüüs (mees)autorite teostes: Kate Millet "Sexual Politics," (1969), M. Ellmann, "Thinking About Women" (1968) 2) Naiskirjanduse traditsiooni ja naiskirjutuse poeetika uurimine: E. Showalter, A Literature onf Their Own (1977) S. Gilbert ja S. Gubar, Madwoman in the Attic (1979), No Man's Land. Place of the Woman Writer in the Twentieth Century I-III (1988-1994), (Felski "Beyond Feminist Aesthetics" (1989) Écriture féminine, naiskirjutus (Hélène Cixous, "Meduusa naer", 1975), Julia Kristeva, Luce Irigaray 3) Fookus soouuringutel: kuidas soolisus on kirjandustekstides markeeritud, soolisuse roll kirjanduses
Feministlik kirjanduskriitika ühendab kaasaegseid kirjandusteoreetilisi raamistikke ja feministlikke eesmärke. Feministlik teooria on olnud oluline mitmete teooriate arengus, nt, uushistoritsism, postkolonialistlik teooria ja kriitika, eetiline kriitika, ökokriitika. Feministliku kriitika areng 1 ) Naistegelaste analüüs (mees)autorite teostes: Kate Millet “Sexual Politics,” (1969), M. Ellmann, “Thinking About Women” (1968) 2) Naiskirjanduse traditsiooni ja naiskirjutuse poeetika uurimine: E. Showalter, A Literature onf Their Own (1977) S. Gilbert ja S. Gubar, Madwoman in the Attic (1979), No Man’s Land. Place of the Woman Writer in the Twentieth Century I-III (1988-1994), (Felski “Beyond Feminist Aesthetics” (1989) Écriture féminine, naiskirjutus (Hélène Cixous, “Meduusa naer”, 1975), Julia Kristeva, Luce Irigaray 3) Fookus soouuringutel: kuidas soolisus on kirjandustekstides markeeritud, soolisuse roll
annaabi.ee 
