Lilli Promet (19222007) Lilli Promet sündis 16. veebruaril 1922 Petseris maalikunstnik Aleksander Prometi peres. Lõpetanud Tallinna 18. algkooli, astus Lilli 1935. aastal õppima keraamikat Riigi KunstiTööstus koolis, mille lõpetas kevadel 1940. Sügisel kutsuti teda Noorte Hääle toimetusse ajakirjandustööle, sõja puhkedes aga evakueeriti Tatarimaale. 1943. aasta suvel lähetati Promet blokeeritud Leningradi tööle eestikeelsete raadiosaadete toimetusse. Alustanud novellide ja jutustustega, kujunes Lilli Prometist kiiresti arvestatav kirjanik, kes on loonud teoseid paljudes zanrides. Ta kuulub sellesse põlvkonda, kes on sõja karmust ja raskust vahetult kogenud. Avaldanud novelle ja jutustusi Loomingus, debüteeris Lilli Promet 1958. aastal kolme proosa raamatuga. Need olid novellikogu "Ainult puhtast armastusest", jutustuste kogu "Püha kunsti jüngrid" ning reisiraamat "3 × pakitud kohver", viimane neist kirjutatud koos abikaasa R...
ÜHEKSA JAANUARI Kira Tkatsenko Lehekülgi 123 Kujundanud: Rudolf Pangsepp Tegelased: tundras elavad inimesed 1.Millest võiks raamat rääkid? Millest tegelikult rääkis? Raamat võiks rääkida üheksast Naiskirjaniku olukirjelduste raamat külmast kuust tutvustab Venemaa põhjapiirkondi nende inimesi ja loodust, kohalikke traditsioone ja tegevusalasi. 2. Meelde jäänud laused. Lk. 20. Neenetsi teisaldatav maja püstitatakse üpris kähku. Tsummi püstitavad naised. Maalitsasse (,,majas") pääseb sisse alt poolt. Lk. 21
alguse itaalia ooperist. Kirjanikest käis läbi Heine ja Balzaciga, üks lähemaid sõpru oli kunstnik Delacroix. Chopin saavutas tuntuse nii pianisti kui ka heliloojana. Alustas edukat pedagoogikarjääri. 1830. aastate keskel esines Leipzigis ja kohtus seal ka Schumanni ja Mendelssohniga. Ehkki Schumann tunnustas Chopini annet, ei hinnanud too Sch. muusikat: heitis ette programmilisust ja vormilõtvust. 1837 hakkas tihedalt suhtlema prantsuse naiskirjaniku Georges Sandiga, nende heitlik ja suurte tülidega kooselu kestis 1846. aastani (mitmed suved möödusid Sandi suvemõisas Nohant'is). Lahkuminek andis Chopini niigi nõrgale tervisele viimase hoobi. 1848 andis viimase kontserdi Pariisis ning tegi kontsertreisi Inglise- ja Sotimaale (elu jooksul esines suure publiku ees ainult u. 30 korda), tagasi tulles oli juba surmavalt haige (tuberkuloos). Chopini keha maeti Pariisi, kuid süda
Baltisakslaste jaoks olid äärmiselt tähtsad märksõnad mineviku austamine, viisakus, kokkuhoidmine, uhkus, aga ka sõnapidamine muuhulgas lubadus olla truu Vene keisrile. Baltisaksa naised kirjanikena (Barbara Juliane von Krüdener, Laura Marholm); Esimesed baltisaksa naiskirjanikud 17. saj keskpaigas tegelesid juhuluulega (esimene teadaolev naisluuletaja Gertrud Paffrath), naiste kirjutatud luule kõrgaeg 1790ndatel. 1803. aastal ilmus esimene baltisaksa naiskirjaniku romaan Barbara Juliane von Krüdeneri "Valérie". See autobiograafiliste sugemetega sentimentalistlik kiriromaan ilmus Pariisis prantsuskeelsena, menukaks osutunud teost tõlgiti hiljem nii saksa kui vene keelde. Riias sündinud von Kürdeneri isa, vana balti aadlisuguvõsa järeltulija, oli kubermanguvalitsuse nõunik ja salanõunik, ent ka baltikumi esimese teatri rajaja. Elu jooksul reisis von Krüdener
aidates perele raha teenida. Oma vaba aja kulutas ta maalimisele ja luuletuste kirjutamisele. Kirjavahetus sõbrannadega võimaldab aimata tema unistusi ja mõtteid. Ta kirjutas debattartikleid, mis ka avaldati. Raamatuid avaldada veel ei õnnestunud. Pahameeles kirjutas ta lõpuks kiiresti ja peaaegu ühe hingetõmbega kaasaegse romaani "Martha Oulie", mida alustas sõnadega: "Ma olen oma mehele truudust murdnud." Nii julge algus nii noore ja tundmatu naiskirjaniku poolt äratas tähelepanu. Raamatul oli edu, seda müüdi 531 eksemplaris. Lõpuks ometi arvati Sigrid kirjanike ringkondadesse. Talle määrati stipendium ja ta võis endale üht-teist lubada. 1909. aastal reisis ta noore ja ilusa naisena Saksamaale, Taani ja Itaaliasse. Roomas ootas teda tema suur armastus. Armastuse nimeks oli Anders Castus Svarstad ja ta oli Sigridist 13 aastat vanem. Svarstad oli kunstnik. Ta oli julge, provotseeriv, sarkastiline ja paljunäinud. Koos
Tegemist on realistliku romaaniga. Arvan nii, sest kirjaniku daatumid on 1919-1990 ja realism tekkis 1830. aastatel. Raamatus pole liialdamist ega uskumatut. Realistlik kirjandus kujutab tegelikku elu ja püüab seda teha võimalikult tõepäraselt. Murdochi kõik romaanid moodustavad nende erinevustest hoolimata omamoodi terviku. Need on intellektuaalsed teosed, mis on läbi põimunud filosoofiliste arutlustega elu mõtte ja inimpsüühika keerdkäikude üle. KOKKUVÕTE Nimeka inglise naiskirjaniku romaan, mis jutustab loova isiksuse traagilisest saatusest talle vaenulikus maailmas. Raamatus on käsitletud probleeme, mis on tänapäeva ühiskonnas tavaliseks nähtuseks näiteks, Bradley ja Juliani suhe, vanusevahe. Ja ka Francis Marloe geilikkus. Kuid inimesele, kes armastab kunsti ja reaalset maailmavaadet on raamat vägagi sobiv valik. Algul olin pettunud raamatus, sest see tundus raskesti arusaadav, kuid poole peale
sõna midagi ei maksnud. Lydia Koidula oli ise selle vastu ning tahtis saavutada neile suuremat vabadust. Ta ihkas naistele sõnaõigust, et ei oleks ebavõrdset kohtlemist. Teema iseenesest ei ole tänapäeval aktuaalne, sest noortele ei paku üldjuhul huvi teatrialane literatuur. Töö koosneb kolmest osast. Esiteks on vaadeldud naise positsiooni ja rolle 19. sajandi Eesti ühiskonnas, teiseks antud ülevaade naiskirjaniku enda elust, millele järgneb naistegelaste analüüs L. Koidula näidendite põhjal. Töö viimases osas on võrreldud tänapäeva, 21. sajandi ja 19. sajandi naise olukorda siinses ühiskonnas. Uurimistöö tegin L. Koidula nelja näidendi põhjal: ,,Saaremaa onupoeg", ,,Kosjakased", ,,Säärane mulk" ja ,,Kosjaviinad". L. Koidula isikuloo kirjutamiseks kasutasin Karl Mihkla teost ,,Lydia Koidula elu ja looming". 5 1. NAISED 19. SAJANDIL
annaabi.ee 
