Kindlustusena püstitati palkidest või paekividest kaitsesein. Neis ka elati. Suurem osa Eesti elanikest elas siiski avaasulates. Muistsed põllud:avastati Saha-Lool, Läänemere idarannikul. Need on kuhjatud ümmargused kivihunnikud ja piklikud kivipeernad. Viimased piiravad põllulappe. Lohukivi:Saaremaal Tumalas. Nende tähendus pole teada, seostatakse ohverdamisega,esivanemate austusega(lohk tehti surnu mälestuseks),viljakusmaagiaga, tähistaeva vaatlusega. Lohke peeti ka päikese või naisjumala sümboliks. Elatusalad:Karjakasvatus ja maaviljelus. Kasvatati lambaid,kitsi,veiseid jne. Peamised põlluviljad olid nisu ja oder, teatud lisa andsid ka küttimine ja kalapüük (Hüljes). Alepõllundus. Kaali müsteerium: Saaremaal ca 1700-1500 ekr(2004. Aasta uurimus) alla lennanud meteoriit. Diameeter 110 m ja sügavus 22 m. On aluse pannud paljudele müütidele(nt. Kreekas Phaetoni allakukkumisest maale). Nimetatud ka ,,Päikesehauaks" 10)RAUA KASUTUSELEVÕTT u
esivanemaks ainult juhile, kes ainuüksi tuletab oma päritolu sellest esivanemast. Kultusesemeks olev loomtootem teeb läbi inimesestumisprotsessi (antropomorfisatsiooni). Selle protsessi tulemuseks on pärastise Egiptuse panteoni jumaluste poolinimeste-poolloomade nii omapärased kujutised, kusjuures iga jumaluse peaaegu kohustuslikuks kaaslaseks on temale pühendatud loom. Usundis kuulub väga väljapaistev koht suure naisjumala kultusele. Tema kultusega seoses olevad rituaalsed tantsud, milles tsentraalne koht kuulub alasti naisele, on suurel hulgal esindatud nõude maalinguil, aga samuti statuettide näol naistest, kes on iseloomulikes rituaalsetes poosides. On huvitav märkida, et mõnikord on tegevuskohaks kultuslodi (kultuslodjast hiljem). Jumalanna kultus on põhiliselt seotud põllundusega ja on oma iseloomult nähtavasti orgiastlik.