kasutati vaid 15 korda või siis näiteks sõna turvamees kasutati 105 korda, kuigi võiks ju kasutada sõna turvatöötaja, mida kasutati ainult 56 korral. Siit selgubki see, et tegelikkuses ajaleheväljaanded sildistavad ameteid. Uurimuse koostaja on toonud väga hea näite selles, kuidas soo mainimisel naisi nagu sildistataks, mehi aga ülistataks ja selle näitega tuleks väga nõustuda. Nimelt ,,Soo mainimise põhjal otsustades eristub selgelt meeste valdkonnana autojuhtimine: naisjuhi sugu märgitakse ära nii liiklusõnnetusest teatava lühiuudise pealkirjas kui ka sisus, meesjuhi sugu ei mainita kummaski." Peab nõustuma, et tänapäeva ajakirjanduses see tõesti nii on ja üldiselt ebaõiglaselt, sest on levinud arusaam, et ,,naine roolis, auto kraavis", kuid tegelikult väga tihti satuvad raskematesse liiklusõnnetustesse just mehed. Rassism Uurimusest selgub, et rassismiga Eesti ajakirjanduses eriti probleeme ei ole.
sotsialiseerumise käigus kujunenud hoiakutest. Küsigem, millisena kasvatatakse pisikesi tüdrukuid? Olema õrnad, abivalmid ja hoolitsevad teiste suhtes, mitte aga iseseisvad, esilepürgivad ja otsustusvõimelised. Viimast kolme omadust peetakse kasvatusprotsessis pigem poiste pärusmaaks. Karjääriredelil kuluvad ära aga just need iseloomuomadused. See muidugi ei välista abivalmidust ja hoolivust, aga kindlasti ei saa emalik hoolitsus alluvate eest olla naisjuhi peamine prioriteet. Kui nii, siis võibki päev kuluda, piltlikult öeldes, peasilitamisele. Kas naised suudavad olla head juhid? Uuringu tulemustele viidates rõhutab Siiri Oviir järeldust - naiste suurem esindatus juhtide seas soodustab ettevõtte tulemuslikkust, suurendab efektiivsust ning toob kaasa paremad majandustulemused. Kuidas siis teha nii, et andekad ja tegutsemistahtelised naised tõuseksid ettevõtete tippu? Üheks vahendiks eesmärgile jõudmiseks on kvootide kasutuselevõtt
annaabi.ee 
