tehnikavõludesse täielikult, pöördudes tagasi maalikunsti alles 1970ndatel. Tema töödel olid nüüd kujutatud sürrealistlikumad teemad, mida aegajalt ka varasematest töödest oli läbi käinud alates juba kooliaegsetest töödest. Teda paelus väga sürrealistliku maalilaadi fantaasiarikkus ning irreaalsus. Selle ajajärgu muutused olid viimased, mida Luts suutis omaks võtta. Popkunsti viljelustest ei tulnud midagi välja. Jälle pöördus ta tagasi vanade heade naisfiguuride juurde. Teemaks oli uuesti naiskunstniku staatus ühiskonnas, millele oli nüüd ka lisandunud eksiilis töötava kunstniku mured. Mulle meeldib kunstniku töid vaadates, kui palju ta on ennast oma töödesse pannud. Vahelduvad perioodid, kus maalid on julged ning trotslikud ning siis jälle rahulikud. Kunstniku iseloom on tormikas, aina otsides viise enda täiendamiseks ning väljendamiseks. See on nagu näide inimesest, kes on oma elu õigesti elanud. Kunstnik
kujutised surnu taganutmise stseen vaasi kõige laiemal osal sangade vahel. Aja jooksul tõrjus range geomeetrilise mustri välja siluettmaaling. VII-VI saj e.m.a. valitses kreeka vaasimaalis nn mustafiguuriline stiil. Põletatud telliskivi värvi punastele vaasidele kanti figuurid musta savivärviga, mida nimetati lakiks. Laki retsepti hoidsid kreeklased saladuses, seda pole ka meie ajal suudetud uuesti luua. Mõnikord kasutati ka valget värvi, eriti naisfiguuride või heledate rõivaste maalimisel. Detailid kraabiti laki sisse. Maalide süzee võeti mütoloogiast või kreeklaste igapäevaelust. Mustafiguurilistel vaasidel etendab tähtsat osa figuuride ja esemete siluett, ruumi ja keerulisi rakursse selles stiilis edasi ei antud. Kujutised olid pinnalised, tinglikud ja tardunud. Mustafiguurilistest vaasidest kuulub Peterburi Ermitaazi kollektsiooni VI saj lõpul e.m.a. valmistatud hüdria, millele on
· Maal o Kõik teosed on hävinud, muid näiteid pole kui vaasid, neid väga palju, suur osa hoiul Londonis; o Vaaside põhjal saab enamvähem kujutust sellest, kuidas kujutasid inimesi ja loomi; o 6. saj. eKr. mustafiguuriline stiil, kujutised ja ornament kanti musta läikiva värviga savinõu heledale pinnale, detailid kraabiti musta sisse, naisfiguuride ihu kujutati valgena; o 540.a.eKr. hakkas levima punasefiguuriline stiil, nüüd kaeti tagapind värviga, detailid maaliti peene pintsliga kujutise heledale pinnale; o Arvatavasti kõige suurejoonelisemad vaasid on pärit Atica maakonnast; o Kaunim vaas maailmas Ermitaazis kullatud + reljeef, värvitud, mitte glasuuritud;
Sellest on peamiselt säilinud kirikuinventari. Umbes 1680.aastani domineerib kujunduses ornamentika. See on nn. pahkmikornament, mille tähtsamateks motiivideks on skemaatilised taimevarred (köitraag), rullkujund ja kõhr (kõrvalesta meenutav kujund). Kõige kunstipärasemalt kasutas pahkmikstiili taani päritoluga Elert Thiele, kes töötas Tallinnas 1652 1674. Tema peateos on raekoja raesaali nikerdatud friis, kus voolavalt ja vaheldusrikkalt on ühendatud ornament, musitseerivate naisfiguuride kujulised konsoolid ning reljeefid, mis kujutavad käsitööd ja jahti. Friis jäi Thiele surma tõttu pooleli ja selle lõpetas 17.saj. viimastel aastatel teine meister Joachim Armbrust. Pahkmikstiili asemel kasutab ta just siinsele kõrgbarokile omast lopsakat ja naturalistlikku lillornamenti ning vormikaid puuviljakobaraid. Lääne Euroopas loov kunstnik tsunftindusest enam ei hoolinud, kuid konservatiivses Rootsi provintsis püüti "tsunftijäneseid" lausa kohtulikult jälitada
Vaase valmistati savist ja kaunistati piltidega (põletatud savist tooteid nimetati ühise nimega "keramike" ehk "keraamika", mis tuleb vanakreeka sõnast "keramikos" savi). Levinud olid kuni VI saj lõpuni mustafiguurilised maalid (põletatud telliskivi värvi punastele vaasidele kanti figuurid musta savivärviga, mida nimetati lakiks. Laki retsepti hoidsid kreeklased saladuses, seda pole ka meie ajal suudetud uuesti luua. Mõnikord kasutati ka valget värvi, eriti naisfiguuride või heledate rõivaste maalimisel. Detailid kraabiti laki sisse). VI saj. lõpul V saj. alguses 14 asendusid need punasefiguuriliste maalidega. Punasefiguuriline stiil on otsekui mustafiguurilise negatiiv. Vaasimaalide teemadering oli väga lai. Maalide süzee võeti mütoloogiast või kreeklaste igapäevaelust. Kujutati pidusööminguid, karikatuure, armastusstseene, homoerootilisi pilte. Kreekas