See ütleb mulle, et naisfiguur, kes võib olla suure tõenäosusega Marilyn Monroe, ümber keerleb palju jutte või lugusid, mida kujutavad koomiksi pildid. Teose pealkiri jätab ütlemata, mis lugudest jutt käib ja mis situatsiooni täpsemalt kujutatud on. Leian teoses USA lipuga sarnaneva sümboli, kus on aga tähtede asemel südamed ning ka südamete arv ei ühti USA 50 liputähega. Teosel on südameid 21 tükki. Lipu triipude arv on sama, mis USA lipul. Samuti leian naisfiguuri näolt südamekujulise sünnimärgi. Taustas kujutatud mitmete figuuride ja kujutiste hulgast pole ühtegi sümbolit eristatada võimalik. Teos räägib, minu arvates, kaasaja kiiretest toimetustest ja ühiskonna erisugustest paletest. Kaasaja kiireid toimetusi 2 väljendab ebamäärane kuid dünaamiline, justkui silmapilkselt tabatud kiire võidujooks või rüselus,
oli 1840. aastal. Amandus Adamson tahus skulptuuri 1895. aastal pirnipuu pakust, ning kandis pinnale vaha. Skulptuuri kõrgus on 78.5 cm; laius: 31.0 cm ning sügavus: 29.0 cm. Originaal on tänase päevani heas seisus ning on näitustel Eesti Kunstimuuseumis. Skulptuur on ümarplastiline ning dünaamiline. Teos koosneb kahest figuurist, tiibadega meesakt sammuvas poosis, vasakus käes tõrvik, parema käega embamas tiivulist naisfiguuri. Skulptuuril kujutatud kehad on realistlikud (kui tiivad välja arvata) ning proportsionaalsed. Skulptuuril pole praktilist otstarvet. Skulptuur on metafoor päikse tõusule ja loojangule, täpsemalt jaanipäevale mil on aasta lühim öö. Just selle üürikese öö hetke on autor meile edasi andnud, kujutades koidu ja hämariku https://www.muis.ee/digitaalhoidla/a hetkelist pi/meedia/pisipilt
linnasüda või naljamäng Ostrakism (ostrakon) - Lüüra Vana-Kreeka keelpill Faalanks Vana-Kreeka sõjaväe Rapsood Vana-Kreeka jalavägi rändlaulik,kes polnud ise laulude Hopliit - Vana-Kreeka autor raskerelvastusega jalaväelane Kuuros alasti meesfiguuri kuju Spartiaat - Sparta sõjamees, kes Kore riietatud naisfiguuri kuju osales rahvakoosolekutel, Deus ex machina ,,jumal täieõiguslik kodanik masinast", tragöödia lõpus laskus Perioik - Sparta vaba elanik, jumal, kes andis loole kunstliku, kellel puudusid kodanikuõigused, ootamatu lõpplahenduse tegevus- aladeks olid käsitöö, Pederastia tuntud mehe ja kaubandus ja põlluharimine poisi seksuaalsuhe Heloot Sparta riigi ori Polüteism - paljude jumalate
SKULPTUUR II ÕITSEAJAJÄRGUL 23.09.14 Vormiline ilu muutus tähtsamaks, toonitati õrnust ja leebust Kaunis stiil! Tuntumad meistrid olid: Skopas osales Halikarnassose mausoleumi kaunistamisel Säilinud on tema töödest Ateena Alea templi mõned kaunistused Teine meister oli Praxiteles, eelistatum materjal oli marmor Kuulsaim töö oli Hermes On teinud mitmed Aphrodite kujud Töötas välja uue rõivastuse stiili, kus riided langes suuremates voltides On teinud Alasti naisfiguuri Tegi Knidose Aphrodite ja Arles Aphrodite Leonades tegi kuulsa Belvedere Apollo (ikka kuju) Viimane kaunis stiili meistritest oli Lysippos Ta oli hästi produktiivne, töötas ainult pronksiga Tema lõi ka uuendusliku laadi Skulptuuri kaapija - kaapis maha mustust kehadelt Tema tehtud on Alexander suure poolbüst ja tema koolkonna töö on puhkav Hermes Kreeka skulptuur hellenismi ajajärgul (3-1 saj eKr) Tegemist oli hellenistlike väikelinnadega Eristatakse erinevaid koolkondi:
Nõmme kivitrükkali juures. Kivitrükipressiga ofordi trükkimine oli vaevarikas protsess, mis pani aluse Wiiralti kui graafiliste tehnikate "alkeemiku" karjäärile. Oma esimesel näitusel osales noor kunstnik Vabadussõja ajal, 1919. aasta suvel, kui Tallinnas korraldati Eesti kunsti ülevaatenäitus. Wiiralt kujundas ka näituse kataloogi. Stiliseerivas laadis linoollõikes kaaneillustratsioon kujutas muinaslinnust väljakasvavat avali kätega naisfiguuri päikese ja tähistaeva foonil. Võimalik, et autor oli tõuke saanud kirjandusühingu Siuru embleemist]. 1920. aasta detsembris toimunud Pallase IV ülevaatenäitusel oli väljas tema skulptuur "Vanamehe pea", mida kiideti kui väga huvitavat ja karakteristlikku teost.[2] Pool aastat hiljem toimunud Pallase näitusel esines ta juba graafikuna ning tema ofordid ja linoolõiked ja joonistused said kiitva hinnangu. Wiiralti tuntuimate teoste hulka kuuluvad mitmed virtuooslikud ja
kompositisioon. Erechteioni tempel koosneb kahest iseseisvast osast-aardemajast ja need on erikõrgustel. See, mis on kõrgemal on pühendatud Athenale, selle idaküljele on juurde ehitatud kuue joonia stiilis sambaga portikus. Madalamal asuv tempel on pühendatud Poseidonile ning sellel on samuti portikusega sissekäik. Portikus on pidulik sammaste ja frontooniga sissepääsuehitis. Poseidoni templi originaalseim osa lõunaküljel on väike karüatiidide koda. Selle sammaste asemel on kuus naisfiguuri-karüatiidi. Erechteion on Kreeka arhitektuuris midagi väga uut ja erilist. Templi peripteer ehk templite plaan jäi samaks. Aga Erechteion näeb välja ikka eriline ja iseseisev teste templite kõrval. Seda templit vaadates on väga tunda aja vahet, kui vaadata tervet Akropoli, sest selle ajajooksul oli paljugi muutunud.Selleks, et õigesti hinnata Erechteioni ehituse arhitektuuri peensusi on vaja seda lähedalt ja hoolikalt vaadata. Sellel
kättesaadavusele. Kuid sel teemal ta pikemalt ei peatu ning jätkab analüüsides tema seisukohast tähenduslikemaid detaile, millele näiteks Nochlin tähelepani pööranud ei ole. Ta jätkab otsides vastuseid, millele ka de Leiris tema arvates lõplikult oma analüüsis ei vastanud: mida tähendavad maalil Polchinelli (klouni) figuur, paralleelid El Greco maaliga ning naisfiguuri näolt mahaheidetud mask põrandal? Vastused neile küsimustele leiab Hutton pöördudes oma analüüsi nurgakivi juurde tolleaegne poliitiline kontekst. Hutton kirjeldab põhjalikult ja detailselt tolleaegse Prantsusmaaa poliitilist olukorda, võimuvõitlust monarhistide ja vabariiklaste vahel. Ta selgitab, et kuigi ametlikult olid võimul vabariiklased, oli tegu siiski näitemänguga hoidmaks
Erechteioni ehitajad aga kasutasid antud olukorda selleks, et luua tavatult mitmekesine kompositsioon. Tempel koosneb kahest iseseisvast osast, mis asuvad eri kõrgustel. Kõrgemalasetseva, Athenale pühendatud, templi idaküljele lisandub kuue joonia sambaga portikus; esimest, vaheseinaga eraldatud ja madalamal asuval Poseidoni templil on samuti portikusega sissekäik. Templi üks originaalsemaid osi on väike karüatiididekoda lõunaküljel, kus sammaste asemel kannavad talastikku kuus naisfiguuri -- karüatiidi. Erechtieioni kompositsioon oli midagi täiesti uut kreeka arhitektuuris. Kreeka peripteer jäi ikka samaks, sõltumata sellest, millisest küljest sellele läheneti. Erechteion aga seevastu näitab ennast iseseisvate, üksteist väljavahetavate vaadete seeriatena. Ajaline järgnevus oli selles väikeses ehitises veel tugevamini tajutav kui vaates tervele Akropolile.
Ooperis on 1 tegelane: Naine (sopran) See on tüüpiline 20. saj. teatrile, et tegelased ei kanna individuaalseid nimesid, vaid Naine (suure tähega) või Mees jne. Tungib peale massiühiskond ja inimese individuaalsed jooned kaotavad tähtsuse. „Ootuses“ solistil on katkendlik tekst (mitte voolav). Seosetu tekst. Pidevalt fraasid katkevad. Ei ole tavapärast mõtte- ja tegevusearengut, on alateadvuslike impulsside esile kerkimine (Freud – alateadvus). Ekspressionistliku naisfiguuri kujutamine muusikas. Naine otsib oma armastatut, meenutab koosveedetud aegu. IV pilt – Naine on jõudnud läbi pimeda metsa metsa äärele, komistab oma mehe laiba otsa. Ei ole teada, kas ta tappis ise oma mehe ja ei mäleta või tappis keegi teine. Freud'istlikud sügavused. Kulminatsioon – naise karje. Schönberg „psühhologiseerib“ orkestri tämbrit – väga palju erinevaid tämbreid. 4-ne orkestrikosseis (tohutult suur) 1910 – loominguline kriis.
maapinnal pidi arhitekt ühendama ühtseks tervikuks Ehitajaks Philokles (sai kõikidest raskustest ilusti üle) Idaküljel on eeskoda kuue joonia stiilis sambaga Läänekülje moodustasid kuus poolsammast, mille vahel olid aknad Põhjaküljel sügav eeskoda, mille front koosnes neljast joonia sambast (kummalgi küljel kaks) Väike koda lõunaküljel, mille talastikku kannavad sammaste asemel kuus naisfiguuri - karüatiidid Ehitatud pentelikoni marmorist Suurepäraseid ehitisi oli peale Ateena ka Atikas jne Parthenoni meister Iktinos ehitas Demeteri templi Eleusises; tema töö ka Apolloni tempel Figaleias Arkaadias, kus esimest korda ühe ja sellesama hoone ehitamisel on kasutatud kõiki kolme stiili. Aphaia tempel Aigina saarel. 5. sajandil ehitatud peripteer, mille sees on kaks rida sambaid. Kuulsad on selle marmorist viilufiguurid