kutsuda ja samuti kinni hoida, kuid ma olin kiirem ja pääsesin vabaks. Põgenesin ja suurim soov oli ka Anna vabastada. Kohtasin härra ministrit. Ta soovitas mul tuua kaitseministriumist mehi ja talle järele minna. Kuid mul oli tähtsamat teha. Mu naine. Ja ta sai sellest aru ja pidas seda õigeks, oma varandus kõigepealt. Rünnaku ohvriks oli langenud terve linn. Mäss oli ületanud igasugused piirid. Mul õnnestus pääseda tänu headele inimestele kes osutasid abi. Lõpuks jõudsin oma naiseni, leidsin ta koos jurist Jaaniga. Ta tulistas mind, kuid õnneks kätte ja ta ei suutnud mulle sellega suurt vaeva põhjustada. Ta oli lihtsalt sitt mees. Soovis mu maha lasta kuid jäi hiljaks, sai hoopis ise viga. Meil õnnestus varjuda, kuid siis kuulsin teda koos teise punasega telegrammist rääkimas. Küsisin Annalt, millega tegemist on. See oli appikutse Venemaale, mille järel pidid väed sisse tulema. See oligi kõige tähtsam, millest pidi sõltuma Eesti Vabariigi saatus.
kui taga noutakse [nõutakse]. Lõigatud juuksed topiti seinaprao vahele. Maha ei tohtinud juukseid visata. Tuul oleks need kes teab kuhu viinud, oleksid kurjade inimeste kätte sattunud ja need juusteendisele kandjale võinud kahju teha. Kelle käes kellegi juuksed, see võib, kui oskab,teisele palju kurja teha. 20. sajandi algupoolel ühelt poolt linnastumise mõjudel, teisalt piiride avardumise tõttu hakkasid eesti naiseni üha enam jõudma Lääne-Euroopa moemõjutused ning moodsa mõtlemise ideed. Naiste mentaliteedimuutust peegeldabki eriti hästi just mood: 1920.aastate naiseideaal oli linlik-euroopalik: sportlik ja sihvakas lühikesi kleite kandev poisilik tütarlaps. Avalikkuses arutleti koguni küsimuse üle, kas poisipead võib üleüldse moeks pidada? Need, kes seda jaatavad, unustavad kahjuks, et ükski mood, kui ta ei ole eluline, ei püsi kaua
annaabi.ee 
