iseloomus-tabvertikaalsus ja püüd kõrgusesse. Tähtsamad gooti uuendused olid teravkaar, tugikaared ja tugipiidad. Mood - Riietusele pandi suurt rõhku. Ideaaliks oli saledus ja pikkus. Kiriklikumoraali vastaselt toonitati nüüd naise rõivastuse juures taljet ja dekolteed. Pikkust aitas tõsta kõrge torukübar. Meeste rõivastuses tuli moodi lühike vöötatud vammus, mille juurde kuulusid kitsad riidest sukkpüksid. Kingad olid pika terava ninaga. Õitsengu saavutasid romantiline naisekultus ja peenutsev rüütlikultuur. Renessanss Muusika - Humanistlik elutunnetus tegi muusika emotsionaalsemaks ja harmoonia ilmekamaks. Kloostri asemel sai muusikakeskuseks linn. Eelkõige hakati viljelema loodus- ja armastusteemalist madrigali. Rahva seas olid populaarsed lihtsad humoorikad talupojalaulukesed ja tantsulaulud. Intstrumentaalmuusika muutus iseseisvaks, rahvamuusika mõjul tekkisid süit ja variatsioon. Sellel ajastul tekkis ka ooper
Gooti skulptuur. Gooti skulptuuri peaülesandeks oli kirikute kaunistamine. Kiviraidurid raidusid välja kaunid ehitusdetailid. Gooti skulptuuri tähtsaimaiks jooneks on püüd eluläheduse poole. Selleks hakkasid kiviraidurid üksikuid inimfiguure ümarplastilistena tegema.(eraldi seisvatena). Figuurid on tõsised ja rahulikud, ilmekate nägudega ka gooti skulptuuri demaatikas toimus suur muutus. Loodi imekauneid naisfiguure. Tõuke selleks andis rüütlilüürikast alguse saanud naisekultus. Naise kultus kandis maarja kultus. Rõiva voldistik langeb suurejooneliseltsageli lõi kiviraidur oma tegelased kaaskodanike näo järgi. Kõik puidust ja kivist skulptuurid värvitakse ja ornamentikas kasutatakse palju taime motiive. Tartu jaani kirikute botajaanid või midagi sellist on põhjaeuroopa ainulaadne kogu. Puuskulptuuridest kuulsad on kappbaltarid või midagi selle moodi kõlavat asja niguliste ja pühavaimu kirikus. Gooti maal.
pöörduta. Kuid on ka põnevaid nähtusi nii eepilises kui lüürilises zanris. Kui kangelaslaulud, jutustasid suurtest ajaloosündmustest, sisi rüütlikultuuris 12. saj-st teisiti see tekkis feodaalide lossides, lossikultuur, mitte sõjaväljadelt. Suhtlemine rahuajal, mitte sõjaajal. Tegemist armastusega. Sõjaajal pole selleks aega. Lossidest hakkab välja kasvama uut tüüpi kultuur, milles hakkab esile tulema naine õukonnadaam. Algab naisekultus, daamikultus. Kaua aega ei ole midagi tegemist lihtsate naistega, küll neid siiski muinasjuttudes (tuhkatriinu jms). Kuid rüütliromaanid on aluseks ka muinasjuttudele. Naise tulek daamina. Konventsioonide ja teatava filosoofia järgi pidi igal rüütlil olema südamedaam. Iga teo innustaja ja mehe õilistaja on armastus. See oli ka kättesaamatu armastus. See daam oli tavaliselt abielus. Näiteks kuningas Arturi abikaasa. Kui daam siiski vastab
annaabi.ee 
