1890. aastate algusest elas peamiselt Peterburis, sai tuntud portreeloojaks (1907 sai akadeemiku tiitli). 1918. aastast kuni surmani elas Eestis. Looming: Stiililiselt mitte enam väga range klassitsist, kohati juba peaaegu realismi järgija. Valdas meisterlikult erinevaid materjale (puit, pronks, marmor). Eriti kuulus pirnipuu nikerdajana. 1) Mütoloogilised ja allegoorilised kompositsioonid · Laeva viimne ohe · Laine ainuke suudlus · Aja lend (Allegoorilised tööd enamasti kaunite naisefiguuride kujul) · Koit ja Hämarik 2) Portreed · J. Köleri büst (NB! büst rinnakuju) 3) Realistlikud kalurielu-kujutised · Hülgekütt Pakri saarelt 4) Monumendid · Russalka (1902, meenutab 1893. aastal tormis uppunud samanimelist Vene sõjalaeva) · Fr. R. Kreutzwaldi mälestussammas Võrus (1926) · L. Koidula mälestussammas Pärnus (1929) 1920. aastatel, Eesti Vabariigi ajal, tegi Adamson Eestisse hulga Vabadussõja monumente. Ta oli ise siis
a., on figuurid võrreldes hiljem loodutega veel algelised ja kohmakad. Kehade proportsioonid on ebaloomulikud ning kujude sirge ja tardunud olek räägib Egiptuse kunsti mõjudest. Tähtis on aga see, et kreeklased õppisid esimestena tegema tõeliselt vabalt seisvaid inimfiguure. Siiani olid kujud rohkem kiviga seotud või "kasvasid välja" kaljudest. Kreeka kujud aga seisavad jalgadel, mis on teineteisest lahutatud. Kõige enam olid levinud alasti noormeeste kujud e kuros`ed ja maani riietes naisefiguuride kore`d (kreeka keeles tütarlaps). Kujud värviti hiljem kirevate toonidega. Ka Kreekas tehti alguses kujud nn egiptuse poosis, vasak jalg sammu võrra eespool, käed sirgelt kõrval, huulil kerge naeratus. Üks kuulsamaid liikumist kujutavaid figuure oli 5.saj.e.m.a. Myroni kettaheitja. 5. saj. keskel e.m.a. algas klassikaline ajajärk kreeka skulptuuris. Saavutati suur meisterlikkus loodusvormide kujutamisel. Suurimaks kunstikeskuseks sel ajal oli Ateena ja kuulsaimaks kunstnikuks Pheidias
annaabi.ee 
