lõigatuna, liivale joonistatud või savist majaseinale kraabituna jms.) on peetud arvestust aastasadu. Majanduselu, kirjaoskuse ja matemaatika areng tingisid spetsiaalse arvestustöötaja kutse tekkimise. Esimesed arvestustöötajad, kes ettevalmistasid erikoolid olid Vana-Egiptuses ja Mesopotaamias. Egiptuse koolides õpetati rahandusametnikke ja Mesopotaamia koolides preestreid, väidetavalt on seal õpetust saanud ka esimesed naisarvepidajad. Rahvas nimetas neid inimesteks, kes oskasid ,,lugeda, kirjutada ja nõiduda". Uuele tasandile arenes raamatupidamine siis, kui võeti kasutusele mündid. Alates sellest ajast oli võimalik üles kirjutada kogu omand, mitte ainult koguseliselt, vaid ka väärtuseliselt. Teerajajateks kahekordse kirjendamise alal on olnud Raymond de Rooveri kirjeldatud bilanss, mis koosnes 12 leheküljest, 110-st nimetusest varade poolel ja ligi 60-st nimetusest kohustuste poolel
On ilmne, et kunagi aastasadu tagasi võetigi arveldamisel appi ,,tehnilised abivahendid" sõrmed ja varbad, puu- või luukillud ning teadaolevalt kasutasid peruulased nööride süsteemi, mida nimetati guipuks ning millega sai arvutada juba päris suuri arve. Majanduselu, kirjaoskuse ja matemaatika areng tingisid aga spetsiaalse arvestustöötaja elukutse tekkimise. Selleks esimesed ettevalmistavad erikoolid olid Egiptuses ja Mesopotaamias. Väidetavalt said õpetust neis ka esimesed naisarvepidajad, kelledel rahva arvates olid vaid lugemis-, kirjutamis- ja nõidumisoskus. Aegamööda arenes seni süsteemitu arvepidamine üha enam süsteemseks. Esimesed ,,kronoloogilised registrid" on avastatud eri rahvustel nii papüürusel, nahal, vahatahvlitel, vaskplaatidel, Vanas-Indias olid registriteks nn kruusid, milles olid ,,algdokumendid". Arvepidamise edasi arenedes võeti kasutusele arveraamatud, mis koosnesid erinevatest tulpadest erinevateks otstarveteks
savist majaseinale kraabituna jms.) on peetud arvestust aastasadu. Majanduselu, kirjaoskuse ja matemaatika areng tingisid spetsiaalse arvestustöötaja kutse tekkimise. Esimesed arvestustöötajaid ettevalmistavad erikoolid olid Vana-Egiptuses ja Mesopotaamias. Egiptuse koolides õpetati rahandusametnikke ja Mesopotaamia koolides preestreid, väidetavalt on seal õpetust saanud ka esimesed naisarvepidajad. Rahvas nimetas neid inimesteks, kes oskasid ,,lugeda, kirjutada ja nõiduda". Uuele tasandile arenes raamatupidamine siis, kui võeti kasutusele mündid. Alates sellest ajast oli võimalik üles kirjutada kogu omand, mitte ainult koguseliselt, vaid ka väärtuseliselt. Teerajajateks kahekordse kirjendamise alal on olnud Raymond de Rooveri kirjeldatud bilanss, mis koosnes 12 leheküljest, 110-st nimetusest varade poolel ja ligi 60-st nimetusest kohustuste poolel
annaabi.ee 
