kuskile kadunud. Baltisakslaste konservatiivsem pool hakkab domineerima. Jõutakse välja ka võimaluseni, et kui eestlased tahavad siinses maailmas saksastuda. Hakkab iseloomustama ka literaatide mõttemaailma. Karl Schirren, kes oli TÜ vene ajaloo professor, sai 1861. a ÕES juhiks. Oli mees, kes esindas konservatiivsemat suunda. ÕES 25. juubeli puhul pidas kõne, milles seltsi algusaega mõnes mõtte naeruvääristas, seltsi rajajate eesmärke pidas naiivseiks. Ütles, et need ei sobi kaasaega. 1860. aastate keskpaigas võib rääkida sellest, et baltisaksaringkondades hakkab tekkima tõsine oht venestamise ees. 1864. aastal Liivimaa maapäeval peab jutluse vaimulik Walter. Tema pööras oma pidujumalateenistuse kõne tähelepanu pealetungivale venestusele. Pakkus välja, et baltisakslased peavad leidma kompromissi põlisrahvastega, kuid kõige parem võimalus selleks on eestlaste ja lätlaste saksastumine. Üsna paljud
Aga see tema usk armastusest ja surmast, see tema mäng armastusega surma või armastusest surma, teeb mulle ainult nalja. Sest mina pole sugugi nii naiivne kui nemad siin arvavad. Ma pole ka nii naiivne, nagu Teie seda arvate. Tõsi, ma pole ka nõnda naiivne, nagu Teie seda arvate, sest ka Teie peate mind naiivsemaks kui ma tõepoolest olen. Üldse on meeste suurim eksitus, et nad peavad meid, noori tüdrukuid, naiivseiks. Et mina ise ennast enam noorte tüdrukute hulka ei loe -- sest mis noor tüdruk see veel on, kellele Dr. Rotbaum käib iga päev oma igatsusest rääkimas --, siis ütlen Teile saladuse, mis läheb elus tarvis: noored tüdrukud pole kunagi naiivsed, ainult rumalad on nad üsna sagedasti. Mina vähemalt pole kunagi naiivne olnud, küll aga rumal, nagu praegugi veel. Oma isa ja tädi riukad olen ma maast madalast läbi näinud ja olen osanud seda